Sai see poolele jäänu protokoll № 347 edesi seletedus nink Ann Kirepe man saisja oma mees Peeter Kirepe küsitu, ütles: Seda mina küll kuuli kui mino weli Jaan Luik ja Johann Rohtle seda raha mino edimätse mehele olli lubanu, kinki.

Perast olli mino kadonul mehel weel pääle selle 100 rubla 40 rubla neile massa, nink tulli üts kõrd seda raha otsma, et meil sell kõrral tälle järsku seda raha massa es ole, sis üttel tema mino kuulden seda: Nüüd ei taha teie seda 40 rubla äramassa, sest 100 rubla om teile sii esiki kingitu. Mino mees ots ja and temale see 40 rubla ära ja tema üttel see pääle: Nüüd om rahu!

Kui mino mees koolmisel olli, sis üttel tema welele: Meil om sinule weel jälle 20 rubla massa  weli üttel: Olgu, ega seda mina nii ruttu ei nõwwa. Et mino weli seda raha totteste kinknu om, tija mina selgeste, sest ta üttel weel kõrd minule. ja nõus perra kos see raha om jäänu, seda ei ole sest ei ole sulle nüüd midagi kasu et ma ta kinge.

Et mino praegune mees ilm mino teadmada om mino welega lepnu seda raha massa ei luba ma mitte ja se leping jäägu tühjas sest mes kõrd minule kingitu om peab ka minule kingitus jääma.

Mõistus:

Kogokonna kohus mõistab Jaan Raig nõudmist nink seda Peetri Kirepega tettud lepingud tühjas sest, et selge tunistuse omma, et see raha juba kõrd kingitu olli.

Otsus kuulutedi kohtun käüjile T r s r. §  773 ja 774 perra ette millega Jaan Raig rahul es ole nink apelationi sai.