Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 151 152 |
| Daatum | 04.01.1880 |
| Protokolli number | 1 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
| Märkused | orm, horm - kest |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Tullus | Peakohtumees | |
| Jaan | Leppason | Kohtumees | |
| Johan | Raig | Abikohtumees | |
Karrasky Koggokonna Kohhus sel 4al Januar´il 1880.
ulli ette Karraskij Saksa Mõtsawaht: Jaan Uibo, ja kaibas, et Krotusse perremees Kinda Michel Traat ollewa Karrasky Mõtsast walmis raijotud puid hendal koddu wiinu, mes ütte kokko arwata, pool Süld 1 1/2 arschin halg, wälja teep, ja nõudis puude est katz rubla, nink selle perrast, et om wõõrade mõtsa julgenu minna, kolm rubla, nink ütles weel, kui peas salgama, sis woiwa tunnista Mõtsawaht Jaan Palloson, ja Perremees: Fritz Nutt. (mõllemba Karraskijst)
Kutsuti ette Michel Traat Krotussest, sai kaibus ja nõudminne ette loetus, kes koggoniste ärra salgas, ja ütles, mes minnol olli, ehk om, se olli kiik minno omma, ehk Krotusse herra Mõtsast. minna ei olle üttegi puu unniku mann käinu, kui minna olles käinu, sis wõtnu minno puude mannt kinni .
Kutsuti ette Fritz Nutt sai kohto poolt küssitus mes temma tijab neist puudest üttelda, kes selle pääle ütles, minna allusti ommi puid weddada Nowembri kuul, m. a. ja leisi, et minno puid olli ikkes kaddonu, sest ne puu olliwa teeweeren, koormat es olle küll kunnagi wõetu, agga ikkes üsjaga unnikust tee pääle wälja kannetu, ent wiimati olli üts kolmapäiwane päiw, lätsi minna jälle omma sullase Michel Jugguwa´ga mõtsa, nink sis olli jälleki wõetu nisamma kui enneki, sis kaesime jälgi, kos õkwa, Michel Traat poole sisse olli käändnu, nink reggi ka kotton olli tullemisse perri, sis ütli minna ommale sullaselle, minne sinna puudega koddo, nink minna lähha mõtsawahhi Jaan Palloson´i poole, nink nakkame neid puid otsima, ni olli ka, minna tulli Mõtsawahhiga puude mannu, kes õkwa ütles, ne omma weikesse, warga, kas Ziggaorro: Jaan Juust, woi Kinda: Michel Traat, Sis wõttime reejälgi mõõdu nink lätsime eddimalt Ziggaorro: Jaan Juust poole, kos Michel Traat ka jo sääl olli, tõstsime Ree ülles mõdime, nink mõõt sündi ütte, saal olli Ziggaorro Pottiseppa Wolli ka mann, kui Rekke mõõdime, nink Ree pääl õlgi all, kuuse, ja Keiwopuu ormu ehk puu habbena, mes puude küllest mahha olli hõerdunu, weddamissega. Sis lätsime Michel Traat poole, kos Motsawaht: J. Palloson Rehhetarre läts, Piipo pallama pannema, ja wõttis ütte hallo puud parsilt maha ja ütles minnole se om meije mõtsa puu halg, selle pääle ütelnu M.Traat, minna teil ilma Krotusse kohtomeheta mitte omma Maja otsida ei lasse, kui M: Traat sedda olli üttelnu, pandis Mõtsawaht se puu hallo taggasi, nink saat minno Kohtomehe perra, minna lätsi Krotusse kohtomehhe: Jaan Lucht poole, kos sis ütten M: Traat poole tullime, nink minna wõtti M: Traat agganikko lawwe alt ütte kuuse hallo, ja ütli, se om minno unniko puu halg, ei tija kos teise omma, selle pääle wõttis M: Traat haarden minno käest se puu hallo, nink wiskas õkwa ahju, selle pääle läts mõtsawaht ruttu, nink wõttis se puu hallo ahjost wälja, mes koggoniste toores ja külm olli nink es wõtta tuld külge. Selle pääle ütles Mõtsawaht minnol, minne sisse ja too säält parsilt weel puid ette kaeda, minna lätsi sis rehhe tarre, mes maani suitso täis olli, nink sai häddaste kolm halgo parsilt mahha wõtta, kos ne hallo külma, ja weel kottoside ea woi lumme´ga koon woi küllen olli, selle pääle ütles minnol tarrest üts naeste rahwa hääl, kui sinna tarrest wälja ei lähha, küll sinna näet, mes minna sinnol tahha tetta. Selle pääle es julgo minna ennamb tarre minna, nink ne 4 halgo omma Karrasky mõtsa puu, selle pääle woi minna wandoda, kui suuremb kohhus sedda nõwwap.
Kutsuti ette, Motsawaht Jaan Palloson, sai kohto poolt küssitus, kes selle pääle ütles, et Fritz Nutt tulnu temma poole, ja üttelnu, minno puid om wõetu, tulle ja lähme otsima, sis olnu ilm ka säärane, et woinu Reejälgi mõõta, nink mõõtnuwa M. Traat Ree ärra, ja sündino mõõduga ütle, et Reggi puu hormega, ehk puu habbenidega koon olli, om õige, nink, et M. Traat, Fritz Nutt käest puuhallo wõttis, ja ahju wisskas, kedda minna wälja wõtti, om õige, nink, et nee, nelli puu halgo, Karrasky mõtsa puu omma, om ka õige.
Kutsuti ette, Krotusse kohtomees: Jaan Lucht, sai kohto poolt küssitus, kes ütles, egga minna es olle kutsutu kaema, enge, tülli waigistaijas, et ei olle lastu mitte otsida, sis toodi kolm puu halgo tarrest wälja, mes Karrasky mees ütles, ahjust wai kost ta ütles wõtnu ollewat, nink omma, ehk temma puu olla.
Otsus. Kohhus moistis, tunnistusse perra, et näggi, et Michel Traat´il märastki õigendamist kohtol ette panda es olle, nink sis süüdlasses om arwatu, massap, temma eesmalt, Fritz Nuttil (1) üts rubla, nink moisal, et om wõerade mõtsa julgenu minna, (2.) katz rubla, se om ütte kokko (3.) kolm rubla, mes 8a päiwa aja seen peap ärra massetu ollema. Sai kohtomoistminne ja §§. 772, 773, ja 774. kohton käijatelle ette loetus, ent Michel Traat, es olle sellega rahhul, et arwas hendal liiga tettu ollewat, nink pallel Protokolli, mes kohhus es lubba anda.
Eenistja: Jaan Tullus XXX
Mannistja: Jaan Leppason. XXX
Abbikohtomees:Johan Raig. XXX
Karrasky Koggokonna Kohhus sel 4al Januar´il 1880.
ulli ette Karraskij Saksa Mõtsawaht: Jaan Uibo, ja kaibas, et Krotusse perremees Kinda Michel Traat ollewa Karrasky Mõtsast walmis raijotud puid hendal koddu wiinu, mes ütte kokko arwata, pool Süld 1 1/2 arschin halg, wälja teep, ja nõudis puude est katz rubla, nink selle perrast, et om wõõrade mõtsa julgenu minna, kolm rubla, nink ütles weel, kui peas salgama, sis woiwa tunnista Mõtsawaht Jaan Palloson, ja Perremees: Fritz Nutt. (mõllemba Karraskijst)
Kutsuti ette Michel Traat Krotussest, sai kaibus ja nõudminne ette loetus, kes koggoniste ärra salgas, ja ütles, mes minnol olli, ehk om, se olli kiik minno omma, ehk Krotusse herra Mõtsast. minna ei olle üttegi puu unniku mann käinu, kui minna olles käinu, sis wõtnu minno puude mannt kinni .
Kutsuti ette Fritz Nutt sai kohto poolt küssitus mes temma tijab neist puudest üttelda, kes selle pääle ütles, minna allusti ommi puid weddada Nowembri kuul, m. a. ja leisi, et minno puid olli ikkes kaddonu, sest ne puu olliwa teeweeren, koormat es olle küll kunnagi wõetu, agga ikkes üsjaga unnikust tee pääle wälja kannetu, ent wiimati olli üts kolmapäiwane päiw, lätsi minna jälle omma sullase Michel Jugguwa´ga mõtsa, nink sis olli jälleki wõetu nisamma kui enneki, sis kaesime jälgi, kos õkwa, Michel Traat poole sisse olli käändnu, nink reggi ka kotton olli tullemisse perri, sis ütli minna ommale sullaselle, minne sinna puudega koddo, nink minna lähha mõtsawahhi Jaan Palloson´i poole, nink nakkame neid puid otsima, ni olli ka, minna tulli Mõtsawahhiga puude mannu, kes õkwa ütles, ne omma weikesse, warga, kas Ziggaorro: Jaan Juust, woi Kinda: Michel Traat, Sis wõttime reejälgi mõõdu nink lätsime eddimalt Ziggaorro: Jaan Juust poole, kos Michel Traat ka jo sääl olli, tõstsime Ree ülles mõdime, nink mõõt sündi ütte, saal olli Ziggaorro Pottiseppa Wolli ka mann, kui Rekke mõõdime, nink Ree pääl õlgi all, kuuse, ja Keiwopuu ormu ehk puu habbena, mes puude küllest mahha olli hõerdunu, weddamissega. Sis lätsime Michel Traat poole, kos Motsawaht: J. Palloson Rehhetarre läts, Piipo pallama pannema, ja wõttis ütte hallo puud parsilt maha ja ütles minnole se om meije mõtsa puu halg, selle pääle ütelnu M.Traat, minna teil ilma Krotusse kohtomeheta mitte omma Maja otsida ei lasse, kui M: Traat sedda olli üttelnu, pandis Mõtsawaht se puu hallo taggasi, nink saat minno Kohtomehe perra, minna lätsi Krotusse kohtomehhe: Jaan Lucht poole, kos sis ütten M: Traat poole tullime, nink minna wõtti M: Traat agganikko lawwe alt ütte kuuse hallo, ja ütli, se om minno unniko puu halg, ei tija kos teise omma, selle pääle wõttis M: Traat haarden minno käest se puu hallo, nink wiskas õkwa ahju, selle pääle läts mõtsawaht ruttu, nink wõttis se puu hallo ahjost wälja, mes koggoniste toores ja külm olli nink es wõtta tuld külge. Selle pääle ütles Mõtsawaht minnol, minne sisse ja too säält parsilt weel puid ette kaeda, minna lätsi sis rehhe tarre, mes maani suitso täis olli, nink sai häddaste kolm halgo parsilt mahha wõtta, kos ne hallo külma, ja weel kottoside ea woi lumme´ga koon woi küllen olli, selle pääle ütles minnol tarrest üts naeste rahwa hääl, kui sinna tarrest wälja ei lähha, küll sinna näet, mes minna sinnol tahha tetta. Selle pääle es julgo minna ennamb tarre minna, nink ne 4 halgo omma Karrasky mõtsa puu, selle pääle woi minna wandoda, kui suuremb kohhus sedda nõwwap.
Kutsuti ette, Motsawaht Jaan Palloson, sai kohto poolt küssitus, kes selle pääle ütles, et Fritz Nutt tulnu temma poole, ja üttelnu, minno puid om wõetu, tulle ja lähme otsima, sis olnu ilm ka säärane, et woinu Reejälgi mõõta, nink mõõtnuwa M. Traat Ree ärra, ja sündino mõõduga ütle, et Reggi puu hormega, ehk puu habbenidega koon olli, om õige, nink, et M. Traat, Fritz Nutt käest puuhallo wõttis, ja ahju wisskas, kedda minna wälja wõtti, om õige, nink, et nee, nelli puu halgo, Karrasky mõtsa puu omma, om ka õige.
Kutsuti ette, Krotusse kohtomees: Jaan Lucht, sai kohto poolt küssitus, kes ütles, egga minna es olle kutsutu kaema, enge, tülli waigistaijas, et ei olle lastu mitte otsida, sis toodi kolm puu halgo tarrest wälja, mes Karrasky mees ütles, ahjust wai kost ta ütles wõtnu ollewat, nink omma, ehk temma puu olla.
Otsus. Kohhus moistis, tunnistusse perra, et näggi, et Michel Traat´il märastki õigendamist kohtol ette panda es olle, nink sis süüdlasses om arwatu, massap, temma eesmalt, Fritz Nuttil (1) üts rubla, nink moisal, et om wõerade mõtsa julgenu minna, (2.) katz rubla, se om ütte kokko (3.) kolm rubla, mes 8a päiwa aja seen peap ärra massetu ollema. Sai kohtomoistminne ja §§. 772, 773, ja 774. kohton käijatelle ette loetus, ent Michel Traat, es olle sellega rahhul, et arwas hendal liiga tettu ollewat, nink pallel Protokolli, mes kohhus es lubba anda.
Eenistja: Jaan Tullus XXX
Mannistja: Jaan Leppason. XXX
Abbikohtomees:Johan Raig. XXX