Wallawanem Peter Usin ja nõuumehed: Jaan Sokk, Jaan Saalomon, Jaan Luik, Jaan Waino, Peeter Kiristaja andsid ette, et see protokoll mis Kihelkonna kohtu poolt on tagasi saadetud, saaks uuesti üleswõetud kus kaewatud seisis, et endine wallawanem Jaan Lepason wöölmöndred: 1 Karel Matsin, 2 Jakob Kibena kes 6 aastad on waldawalitsenud see on 1876 aastast kuni 1882 aastani on oma walitsuse aeast palju walla wilja ära raisanud, warguse kombel wõls wõttitega aidas käinud ja wilja müünud. Wiljawäljamüümine oli nõuukogu poolt otsuseks tehtud 2 pääwa sees ära talitada - esimesel pääwal oma walla rahwale ja kui ülejääb teisel pääwal wõõra walla inimestel müüa, nemad on aga sellest hoolimata 2 aastad aega müünud. Ja et niisugune asi - kui wõltswõtmetega aidas käimine suur warguse asi on palub nõuukogu seda Silla kohut oiendada ja ülekuulatada. Jandsid ülesse:

Kähril Sõrastega pidi magasin olema:

Leppason wastab: Mis wallawanem ja nõuumehed on üles andnud, ei ole mitte kõik õige. Rukkid oli koiges 23 Tsetwerti puudus ja keswi oli 10 Tsetwerti rohkem kui pidi olema kui palju kaeru puudus ei tää ma pääst ülesanda ja paber kus see ülestähendud on kodu jäänud. Wähema ooduse sisse kirjutamisest ei tää ma midagi ülekaeja kohus on raamatu ülekaenud ja õigeleinud olewad. Ülesanne, et kihelkonna kohtu otsuse järele midagi maksa, ei ole mitte õigus.

Kui wiljaseletamise asi ees oli palusiwad Jaan Salomon ja Jaan Sokk selleaegsed nõuumehed, et pidime ära lepima ja wõtsid minu käest 20 rubla raha wastu ja leppisime ära aga nüüd nõuawad nad jälle uueste mind maksma.

Ja kogukonna kohtu poolt ei ole mulle ialgi mõistetud siin ülesantud 7 tsetwerti 3 kar rükkid 3 Tsetwerti 4 kar. keswi 3 Tsetwerti 40 kar. kaaru wälja maksta..

Warguse wiisil ei ole magasist wilja millaski müütud saanud üksnes nõuukogu otsuse järele sai müütud 50 tsetwerti rukkid 50 tsetwerti keswi ja 25 tsetwerti kaaru ja sissetulnud raha eest sai rahapaber wastu ja wõlswõtmega ei ole ma kunagi magasis käenud. Ja et wilja juures nii suur puudus on tuli sellest et mõõdud mite õiged ei ole olnud, sest üks wakk mis enne mind sääl oli ja ka minust sinna jäi oli täieste 1 karnits suurem kui ta pidi olema ja üts 1/4 tsetwerti millega sisse sai wõetud oli tsetwerti päält 2 1/2 karnitsat wähem ja wiljakahanemise tarwis ei ole nouukogu mitte otsuseks teinud wilja sisse wõtta mite ühte karnitsatki.

Ja ma palun, et Kogu konna kohus neid mõõdud ülekaeks. Weel on Jaan Sokk on mulle ütelnud, et Seraste wallast on kuue asta sees 5 Tsetwerti Taadremassu wilja wähem sissewõetud kui õigus nõuda oli.

Nõumehed wastutawad Kihelkonna kohtu poolt mõistetud 2 tsetwerti rükid 2 tsetwerti 32 karn. keswi ja 5 Tsetwerti kaeru mis magasis pidid olema et mis nõukogu oprotokoll 5 Oktobr. 1879  № 7 õigeks. Magasi müütud wilja raha eest ei ole mite keige eest raha paberid ostetud 75 rubla on üle jäänud mis Lepasoni käes  (jäänud) on.

Jaan Sokk ja Jaan Saalomon wastutawad: Kui meile see wiljanõudmise kohus ees oli mis rohkem oli sissewõetud  kui õigus oli soowis meid kihelkonna kohtu herra ära lepima ja kui meie selle pääle wastutasime "Kes maksab meile selle Kulu kui nüüd järele jätame sest 8 korda oleme juba Kihelkonnas 3 korda kreiskohtus ärakäinud, wastas kihelkonna herra "Kui rahule jätate, maksab Lepason keik see kulu wälja." Kihelkonna kohtu herra soowimise pääle lepisime meie ära ja Leppason maksis meile mõlemile 10 rubla kumbagile kohtun käimise kulu ja kopia eest mis 4 rubla eest kihelkonnast wälja wõtsime. Sokk ütleb weel: Lepingud ei ole mina iialgi palunud aga kihelkonna kohtu herra soowimise pääle, et Leppason mulle kulud ära maksab jätsin mina kohtus käimise järele ja Lepason maksis 10 rubla mulle pää kohtumehe Luiga juures wälja. Nõuumehed nõuawad oma kohtu kaimise pääwa eest 3 rubla pääwas.

Mõistus. Et see asi üle kogikonna kohtu jõuu käib, annab kohus seda Silla kohtu kätte edesi selletamiseks.

Otsus sai T.r.s.r.§ 773, 774 järele ette loetud, Lepason palus kopiad wälja saada.