Astus ette lesk Mari Lubert ja räkis wälja: tema poeg Mart olla temaga wäga sant ja tige, olla teda jubba lönud, mitto korda, ja üttelda, keik elumaia kramid ja asjad enese olewad ja ei anda temale ühtegi; ta ütles mitte Marti jures ellada tahtwad, waid noudis Marti käest seda jägo warra sada, et ta tüttarte jures woiks elada.
Astus ette Mart Lubert ja ütles enese emale ühtegi kelanud olewad, mis ta enese ülespidamiseks ial tarwitanud on, ei teda halwaks pidanud; aga ena olla isse üks kölwato innimene, kes ühegiga korda ei sada, iga asja wahele, mis wana inimese kohus ei ole, toppida ta enese nina ja sünnitada tema ja peremehele sagedaste rido ja tüli ja ei olla mitte sellega rahul, mis oma ülespidamiseks tarwitab, waid nouda ka tüttardele ja tütre poiale körwale sata, kui mahto sada, sepärrast ei julgeda (woida) ta mitte, keik asjad lahti pidada, waid muist seisawad toido kramid olla lukku taga ja seda pidada ema tema polest sureks ülekohto teuks. Kui ema peaks tüttarte jure tahtma minna, selle wasto tra ei seisnud, agga warrandust selle tarwis jure anda, ei üttelnud ta mitte wöimalik olewad, sest et ema, nisamma ka issa, kes juba üsna wanad ja joudtumad on ammu olnud ja mis neil warandust olnud, seda on naad juba ära prukinud ja selle peäle olla praego weel Maggasis wõlg seismas ja muist olla ta juba ära maksnud, mis issa olla laenanud. Aga kui ema peaks tema jures tahtma olla, siis saada ta tema eest hoolt kandma, nikaua, kui ta elab nenda et tal ühtegi pudust ei sa olema, kelle üle ta peaks kaettust tegema.
Otsus. Et lesk Mari Lubert isse üks sant inimene on ja riid ja tüli, mis tema ja poeg Marti wahel on olnud, on ema süi läbi tulnud, sest et ta mitte sellega rahhul ei ole, mis enese ülespidamiseks tarwis on, waid ka isseäranes enese tütre Anule ja tema poiale pere warast anda nouab, kui mahto saab ja pealegi mitte üksi poiaga waid keige perega riidleb ja tüli teeb, sepärast
Kogokonna kohus moistis, et lesk Mari Lubert peab kui wana inimenne perepidamisse jures wait olema ja sellega leppima, kui köht täis ja ihu kaetud isse omal on ja mitte tütre Anu ja (p) tema poia jäuks körwale saatma ja mitte noudma, et oma kölwatuma olemisse pärast üht wara jäutamist peab tehtama, mis ka üsna woimata saab olema, sest et asjadest, mis ehk tema ja ta mehe muretsetud, järel peaks olema, ei woi ta kätte moistetud sada, sest et poeg Mart enese issa, kes jo wigane oli, nisamma kaema, nende wanaduse pölwes on toitnud ja weel pealegi issa wölga on maksnud ja weel maksma peab. Sellepärast, et Mart enese ena lönud on, moistis kohus, et ta peab walla laeka heaks 3 rubl. höbb. trahwi maksma.
Lesk Mari Lubert ei olnud selle moistmisega rahul ja noudis suremat kohut.
Astus ette lesk Mari Lubert ja räkis wälja: tema poeg Mart olla temaga wäga sant ja tige, olla teda jubba lönud, mitto korda, ja üttelda, keik elumaia kramid ja asjad enese olewad ja ei anda temale ühtegi; ta ütles mitte Marti jures ellada tahtwad, waid noudis Marti käest seda jägo warra sada, et ta tüttarte jures woiks elada.
Astus ette Mart Lubert ja ütles enese emale ühtegi kelanud olewad, mis ta enese ülespidamiseks ial tarwitanud on, ei teda halwaks pidanud; aga ena olla isse üks kölwato innimene, kes ühegiga korda ei sada, iga asja wahele, mis wana inimese kohus ei ole, toppida ta enese nina ja sünnitada tema ja peremehele sagedaste rido ja tüli ja ei olla mitte sellega rahul, mis oma ülespidamiseks tarwitab, waid nouda ka tüttardele ja tütre poiale körwale sata, kui mahto sada, sepärrast ei julgeda (woida) ta mitte, keik asjad lahti pidada, waid muist seisawad toido kramid olla lukku taga ja seda pidada ema tema polest sureks ülekohto teuks. Kui ema peaks tüttarte jure tahtma minna, selle wasto tra ei seisnud, agga warrandust selle tarwis jure anda, ei üttelnud ta mitte wöimalik olewad, sest et ema, nisamma ka issa, kes juba üsna wanad ja joudtumad on ammu olnud ja mis neil warandust olnud, seda on naad juba ära prukinud ja selle peäle olla praego weel Maggasis wõlg seismas ja muist olla ta juba ära maksnud, mis issa olla laenanud. Aga kui ema peaks tema jures tahtma olla, siis saada ta tema eest hoolt kandma, nikaua, kui ta elab nenda et tal ühtegi pudust ei sa olema, kelle üle ta peaks kaettust tegema.
Otsus. Et lesk Mari Lubert isse üks sant inimene on ja riid ja tüli, mis tema ja poeg Marti wahel on olnud, on ema süi läbi tulnud, sest et ta mitte sellega rahhul ei ole, mis enese ülespidamiseks tarwis on, waid ka isseäranes enese tütre Anule ja tema poiale pere warast anda nouab, kui mahto saab ja pealegi mitte üksi poiaga waid keige perega riidleb ja tüli teeb, sepärast
Kogokonna kohus moistis, et lesk Mari Lubert peab kui wana inimenne perepidamisse jures wait olema ja sellega leppima, kui köht täis ja ihu kaetud isse omal on ja mitte tütre Anu ja (p) tema poia jäuks körwale saatma ja mitte noudma, et oma kölwatuma olemisse pärast üht wara jäutamist peab tehtama, mis ka üsna woimata saab olema, sest et asjadest, mis ehk tema ja ta mehe muretsetud, järel peaks olema, ei woi ta kätte moistetud sada, sest et poeg Mart enese issa, kes jo wigane oli, nisamma kaema, nende wanaduse pölwes on toitnud ja weel pealegi issa wölga on maksnud ja weel maksma peab. Sellepärast, et Mart enese ena lönud on, moistis kohus, et ta peab walla laeka heaks 3 rubl. höbb. trahwi maksma.
Lesk Mari Lubert ei olnud selle moistmisega rahul ja noudis suremat kohut.
