Astus ette Kustaw Dannbusch lesk ema Leenu ja räkis wälja: Ue aastas saadik leidnud ta Kustawi teist modi olewad kui enne; sagedaste näinud ta teda nutwad ja enam kewade pole, kaebanud ta enese südame wäga raske olewad; nüüd pärast Jüripääwa igatsenud ta wäga tenistuse järele ja üttelnud siis keik heaks minewad, kui jälle midagi tenistust saaks. Wiimsel ösel enne ära kadumist on ta enese südame wäga waewaga täidetud üttelnud olewad, ta käskinud teda Jumalat paluda, aga ta üttelnud keik hilja olewad ja kahetsenud oma noore pölwe aega taga. Hommikuwara, kellu 4 aial kuulnud ta teda kambrest wäljaminewad, ta pole ühtegi teadnud ta wäljaminemise pärast karta, ega ka arwata, kuhu ta läheb.
Astus ette Taeblast Juhan Enosk ja räkis wälja: Kustaw Dannbusch olla Jüripääwast kunni surmast saadik tema jures elanud, aga pole se aeg mitte enam ni kindla melega olnud, kui enne, mis ta teda näinud, waid kartnud edespidise puduse ja nälja surma enesel kätte tulewad. Nisammuti Jumala palumise ja keige ette wõtmistele üttelnud ta ennast hiljaks jäänud olewad. Wiimsel hommikul läinud ta enese lehma üks werst maad karjasmaale aiama, siis jäänud K. Dannbusch kambre, tagasi tulles pole teda enam olnud, ta pole ta äraminemist näinud. Et ta kauaks tagasi tulematta jäänud, arwanud ta tema emaga, et ta on Tallinna hakkanud minema, kuhu ta ikka igatsenud minna ja ta kirjutanud kohe enese poiale Tallinna ta äraminemise pärast.
Astus ette Taeblast Adu Trik ja räkis wälja: Neljepääw sel 20mal Mail, ta läinud wara hommiku kellu 4 aial metsast enese hobust ära toma, siis tulnud G. Dannbusch Brigholdi ja Koela wahel tema wastu, ta teretanud teda, ta pole wastu mitte teretanud, ta küsinud, kuho ta pidada minema, ta küsinud, ta küsinud, kas Ugla herra pidada kodo olema, ta üttelnud teda ni wara hommiku herraga mitte kokku saawad, siis Dannbusch üttelnud, mis teisel pärimist teise minemisest on, igaüks käib oma teed; ja sellega olnud nende räkimine löppetud ja Dannbusch läinud Koela poole.
Astus ette moisa wahimees Jüri Puur ja räkis wälja: Tal läinud Laupääwal 22. Mail oma ameti poolt ühte tühjaks jäänud sulase honet, nimega Malle, waatama, kas haknad terwed ja uksed ees pidanud olema ja näinud emalt sellesamma nime al ligi olewas heina künes, hallid rided rippuwad, siis läinud ta ligemalt watama, mis rided need pidanud olema; kui ta küne uksest sisse watanud, siis näinud et Gustaw Dannbusch ennast senna üles poonud.
Kohtuwanem Jüri Silwer XXX
Körwasmees Jüri Ulm XXX
Körwasmees Rein Kiisberg XXX
Kirjutaja A Krein <allkiri>
Astus ette Kustaw Dannbusch lesk ema Leenu ja räkis wälja: Ue aastas saadik leidnud ta Kustawi teist modi olewad kui enne; sagedaste näinud ta teda nutwad ja enam kewade pole, kaebanud ta enese südame wäga raske olewad; nüüd pärast Jüripääwa igatsenud ta wäga tenistuse järele ja üttelnud siis keik heaks minewad, kui jälle midagi tenistust saaks. Wiimsel ösel enne ära kadumist on ta enese südame wäga waewaga täidetud üttelnud olewad, ta käskinud teda Jumalat paluda, aga ta üttelnud keik hilja olewad ja kahetsenud oma noore pölwe aega taga. Hommikuwara, kellu 4 aial kuulnud ta teda kambrest wäljaminewad, ta pole ühtegi teadnud ta wäljaminemise pärast karta, ega ka arwata, kuhu ta läheb.
Astus ette Taeblast Juhan Enosk ja räkis wälja: Kustaw Dannbusch olla Jüripääwast kunni surmast saadik tema jures elanud, aga pole se aeg mitte enam ni kindla melega olnud, kui enne, mis ta teda näinud, waid kartnud edespidise puduse ja nälja surma enesel kätte tulewad. Nisammuti Jumala palumise ja keige ette wõtmistele üttelnud ta ennast hiljaks jäänud olewad. Wiimsel hommikul läinud ta enese lehma üks werst maad karjasmaale aiama, siis jäänud K. Dannbusch kambre, tagasi tulles pole teda enam olnud, ta pole ta äraminemist näinud. Et ta kauaks tagasi tulematta jäänud, arwanud ta tema emaga, et ta on Tallinna hakkanud minema, kuhu ta ikka igatsenud minna ja ta kirjutanud kohe enese poiale Tallinna ta äraminemise pärast.
Astus ette Taeblast Adu Trik ja räkis wälja: Neljepääw sel 20mal Mail, ta läinud wara hommiku kellu 4 aial metsast enese hobust ära toma, siis tulnud G. Dannbusch Brigholdi ja Koela wahel tema wastu, ta teretanud teda, ta pole wastu mitte teretanud, ta küsinud, kuho ta pidada minema, ta küsinud, ta küsinud, kas Ugla herra pidada kodo olema, ta üttelnud teda ni wara hommiku herraga mitte kokku saawad, siis Dannbusch üttelnud, mis teisel pärimist teise minemisest on, igaüks käib oma teed; ja sellega olnud nende räkimine löppetud ja Dannbusch läinud Koela poole.
Astus ette moisa wahimees Jüri Puur ja räkis wälja: Tal läinud Laupääwal 22. Mail oma ameti poolt ühte tühjaks jäänud sulase honet, nimega Malle, waatama, kas haknad terwed ja uksed ees pidanud olema ja näinud emalt sellesamma nime al ligi olewas heina künes, hallid rided rippuwad, siis läinud ta ligemalt watama, mis rided need pidanud olema; kui ta küne uksest sisse watanud, siis näinud et Gustaw Dannbusch ennast senna üles poonud.
Kohtuwanem Jüri Silwer XXX
Körwasmees Jüri Ulm XXX
Körwasmees Rein Kiisberg XXX
Kirjutaja A Krein <allkiri>
