Hindrik Raig Kährist kaebab: Liis Roos sõimanud tema naist warguse wastu wõtjaks ja ähwardanud, et "Sa pead aga tunda saama!"
Liis Roos kõrwaloleja oma mehega wastab: Mina teda rohkemaks ei ole sõimanud kui kelleks tema mind sõimas selleks ütlesin mina teda enast olewad. Aga Peeter Hindriku poeg on minu lapsi ähwardanud ära tappa, kus juures ta ise mind tee pääl kirwega ähwardas ära tappa ja säälsamma päälõhki lüüa, mis Anu Seeba Liisa Lille wõiwad tõeks tunistada.
Ann Seeba kõrwal oleja Jaan Holziga tunistab: Peeter Raig ähwardas kül Liis roosi äratapa üteldes Sinu kondid peawad praegu siia teewerde unikusse pantud saama ja tossama. Kui ma enem säält mööda läksin siis oli küll Peetril kirwes käes aga kui ta neid eespool nimetud ähwardusesõnu ütles siis olin mina nii kaugel et mite ei näinud, kas kirwes käes oli wõi mite.
Liis Lille korw.oleja J. Holziga tunistab: Peeter Raig ähwardas kül Liis Roosi lüüa, aga mis temal käes oli millega ta ähwardas ei tää ma mite ja see järele et Peeter sääl aida parandas, siis wõib kül olla et temal kirwes käes oli. Liis Roosi lapsi ähwardas tema üteldes Liisle:" Kui sina weel lased oma lapsi minu usaja pääle siis leiad sa weel nende kondid tee weerest tossamast."
Moistus. Kohus mõistab et Peeter Raig peab niisuguse häbemata ähwardamise eest 3 rubla trahwi waeste laadikusse maksma. Liis Roos peab 1 rub. trahwi waeste laadikusse maksma Peeter Raigka wastastiku sõimamise eest. Trahw peab 2 nädali sees kogu konna kohtule waljamakstud saama. Kohtuskäiad saawad mõlemad kogu konna kohtu poolt noomitud, et edes pidi peawad rahulikult elama.
Otsus sai T.r.s.r §§ 773 ja 774 järele kohtuskäijile etteloetud. Liis Roos ei olnud mite otsusegarahul.
äratäidetud.
31 Augustil 1883 ärakiri wäljaantud.
Hindrik Raig Kährist kaebab: Liis Roos sõimanud tema naist warguse wastu wõtjaks ja ähwardanud, et "Sa pead aga tunda saama!"
Liis Roos kõrwaloleja oma mehega wastab: Mina teda rohkemaks ei ole sõimanud kui kelleks tema mind sõimas selleks ütlesin mina teda enast olewad. Aga Peeter Hindriku poeg on minu lapsi ähwardanud ära tappa, kus juures ta ise mind tee pääl kirwega ähwardas ära tappa ja säälsamma päälõhki lüüa, mis Anu Seeba Liisa Lille wõiwad tõeks tunistada.
Ann Seeba kõrwal oleja Jaan Holziga tunistab: Peeter Raig ähwardas kül Liis roosi äratapa üteldes Sinu kondid peawad praegu siia teewerde unikusse pantud saama ja tossama. Kui ma enem säält mööda läksin siis oli küll Peetril kirwes käes aga kui ta neid eespool nimetud ähwardusesõnu ütles siis olin mina nii kaugel et mite ei näinud, kas kirwes käes oli wõi mite.
Liis Lille korw.oleja J. Holziga tunistab: Peeter Raig ähwardas kül Liis Roosi lüüa, aga mis temal käes oli millega ta ähwardas ei tää ma mite ja see järele et Peeter sääl aida parandas, siis wõib kül olla et temal kirwes käes oli. Liis Roosi lapsi ähwardas tema üteldes Liisle:" Kui sina weel lased oma lapsi minu usaja pääle siis leiad sa weel nende kondid tee weerest tossamast."
Moistus. Kohus mõistab et Peeter Raig peab niisuguse häbemata ähwardamise eest 3 rubla trahwi waeste laadikusse maksma. Liis Roos peab 1 rub. trahwi waeste laadikusse maksma Peeter Raigka wastastiku sõimamise eest. Trahw peab 2 nädali sees kogu konna kohtule waljamakstud saama. Kohtuskäiad saawad mõlemad kogu konna kohtu poolt noomitud, et edes pidi peawad rahulikult elama.
Otsus sai T.r.s.r §§ 773 ja 774 järele kohtuskäijile etteloetud. Liis Roos ei olnud mite otsusegarahul.
äratäidetud.
31 Augustil 1883 ärakiri wäljaantud.
