Joosep Wasser tuli ette ja kaebas et tema weli Peetr Wasser emale mite korralikult üles ei pea ja palus et kogu konna kohus teda sunniks kui wanemate mahajäänud kohapärandajad emale ühe inimese moon anda et  ema wõiks paremini ülespeetud saada.

Peeter Wasser wastab: Mina ei oma emale süüa ei ole keelnud aga et ta ise mite mõnikord sööma ei tule ei ole minu süü.  Mina teda oma juurest ära ei ole ajanud ja ei ole ka keelnud ära minemast. Muudkui lehma  mina temale enam edespidi ei pea ja palun kog. kohust seda äramüüa lasta.

Liis Himma tunistab: Peter Wasseri naene ei karda Peetri wana emat ja ema ei karda ka teda. Kui Peeter  ise kodus on siis elawad kaunis iluste aga kui Peetrit kodus ei ole siis on alati nende wahel sõnelemist ja tüli. Süüa antas emale sedasama mis teistelegi.

Mõistus. Kogukonna kohus teeb otsuseks et Peeter Wasser woib oma ema lehma lasta ära müüa aga peab edespidi emat enast kõraparaliselt üles pidama nii kui wana inimese kord ja kohus seda nõuab.

Otsus sai T.r.s.r. §§ 773 ja 774 järele kohtuskäijatele etteloetud. Joosep Wasser ei olnud mite otsusega rahul ja palus oppuse lehte mis ka antud sai.

17 Novemb. c. ärakiri Kihel kon. kohtul.

1. Eesistuja: Johann Waks XXX

2. Kohtmees: Juhann Wasser [allkiri]

3.  do: Peeter Kolk XXX

Kirjutaja M. Bergmann [allkiri]