№ 2.
Haaslawa wallakohus Haaslawa wallamajas Jurjewi maakonnas Liiwi kubermangus 6 Märtsil 1909 a.
Juures on: kohtu esimees W. Põderson
Kohtu liikmed Jaan Rosenthal ja August Link
ja kirjutaja J. Wäljaots.
Tuliwad ette Haaslawa walla liikmed Jaan Andrese p. Unt oma abikaasa Liisa Untiga ühelt ja Eduard Mihkli p. Traat tõiselt poolt ning paluwad alljärgnewat suusõnalist lepingut kohtu lepingu raamatusse sisse kirjutada ja kinnitada. Leping on järgmine:
Jaan ja Liisa Unt annawad Labi N 42 talust, mis Liisa Unti omandus, selle tüki maad, mis siia maale Ann Loki, Jüri lese käes rendil oli umbes kaks ja pool wakamaad suur Eduard Traati kätte rendile wiietõistkümne aasta pääle käes olewa aasta 23 Aprillist arwatud, sedamööda lõpeb rendi aeg 23 Aprillil 1924 aastal ilma üles ütlemata. Rentnikul on järgmised nõudmised täita:
1) Maksab iga rendi aasta eest renti wiistõistkümmend (15) rub. Selle rendi piab rentnik iga aasta esimeseks Decembri kuu päewaks ära maksma.
2) Rentnik piab iseäralise tasuta ka weel Labi talu heinamaa, mis selle wälja renditud maa tüki juures on, suwel kui ka talwel wahtima ja juhtuwad kahjud Jaan ja Liisa Untile wiibimata üles andma.
3) Rentnik piab suwel sellesama heinamaa pääl heina tegemise juure, mis harilikult 3-4 päewa wältab, Untile kõigeks ajaks appi tulema.
4) Rentnik wõtab oma pääle kõik maksude ja muude awalikude orjuste täitmise kohustuse, mis tulewikus kroonu ehk maa omawalitsuse poolt selle tema käes rendil olewa maa pääle piaks pantama.
5) Kui rentnik Traat selle renditud maa tüki pääl olewa Ann Loki, Jüri Lese, hurtsiku ära ostab, siis ei taha Jaan ja Liisa Unt mitte selle ostmise wastu olla, waid lubawad, et see eluhurtsik sinna samasse paika, kus ta praegu on, jääda wõib, aga Traat ei tohi temas ei kellegile kuritegudes kahtlasele ehk kuritegude eest trahwitud inimesele korterit lubada. Kui maa omaniku ehk kohalise wallawalitsuse sellekohased hoiatused tähele panemata jääwad, on maa omanikul õigus nõuda et Traat need hooned säält ära wiib.
6) Rendile antawa maa piirid on mõlematele pooltele tuttawad.
7) Rentnik wõib maad oma nägemise järele mistahte wiljade all pruukida, kuid siiski mitte nõnda, et maa wilja kandmise wõim mitte ei wäheneks.
Rendile wõtja Eduard Traat on kõikide ülemal olewate tingimistega rahul. Selle pääle sai eesolew protokoll lõpetatud, ette luetud ja lepingu tegijate poolt alla kirjutatud.
Eduard Mihkli p. Traat /allkiri/
Lisa Unt Mihkli tütar /allkiri/
Jaan Andrese poeg Unt /allkiri/
1909 a. Märtsi kuu 6 päewal on ülemal olew leping suusõnal Haaslawa wallakohtule awaldatud ja pärast ettelugemist sellest protokollist raamatusse kõikide lepingu osaliste poolt alla kirjutatud, mida Haaslawa wallakohus selle läbi tõendab, tunnistades, et kõikidel lepingu osalistel Eduard Mihkli p. Traatil ühelt poolt ja Liisa ja Jaan Until tõiselt poolt selle lepingu tegemiseks seadusline õigus on.
Kohtu esimees: W. Põderson /allkiri/
Kohtu liikmed: J. Rosenthal /allkiri/
A. Link /allkiri/
Kirjutaja: J. Wäljaots /allkiri/
№ 2.
Haaslawa wallakohus Haaslawa wallamajas Jurjewi maakonnas Liiwi kubermangus 6 Märtsil 1909 a.
Juures on: kohtu esimees W. Põderson
Kohtu liikmed Jaan Rosenthal ja August Link
ja kirjutaja J. Wäljaots.
Tuliwad ette Haaslawa walla liikmed Jaan Andrese p. Unt oma abikaasa Liisa Untiga ühelt ja Eduard Mihkli p. Traat tõiselt poolt ning paluwad alljärgnewat suusõnalist lepingut kohtu lepingu raamatusse sisse kirjutada ja kinnitada. Leping on järgmine:
Jaan ja Liisa Unt annawad Labi N 42 talust, mis Liisa Unti omandus, selle tüki maad, mis siia maale Ann Loki, Jüri lese käes rendil oli umbes kaks ja pool wakamaad suur Eduard Traati kätte rendile wiietõistkümne aasta pääle käes olewa aasta 23 Aprillist arwatud, sedamööda lõpeb rendi aeg 23 Aprillil 1924 aastal ilma üles ütlemata. Rentnikul on järgmised nõudmised täita:
1) Maksab iga rendi aasta eest renti wiistõistkümmend (15) rub. Selle rendi piab rentnik iga aasta esimeseks Decembri kuu päewaks ära maksma.
2) Rentnik piab iseäralise tasuta ka weel Labi talu heinamaa, mis selle wälja renditud maa tüki juures on, suwel kui ka talwel wahtima ja juhtuwad kahjud Jaan ja Liisa Untile wiibimata üles andma.
3) Rentnik piab suwel sellesama heinamaa pääl heina tegemise juure, mis harilikult 3-4 päewa wältab, Untile kõigeks ajaks appi tulema.
4) Rentnik wõtab oma pääle kõik maksude ja muude awalikude orjuste täitmise kohustuse, mis tulewikus kroonu ehk maa omawalitsuse poolt selle tema käes rendil olewa maa pääle piaks pantama.
5) Kui rentnik Traat selle renditud maa tüki pääl olewa Ann Loki, Jüri Lese, hurtsiku ära ostab, siis ei taha Jaan ja Liisa Unt mitte selle ostmise wastu olla, waid lubawad, et see eluhurtsik sinna samasse paika, kus ta praegu on, jääda wõib, aga Traat ei tohi temas ei kellegile kuritegudes kahtlasele ehk kuritegude eest trahwitud inimesele korterit lubada. Kui maa omaniku ehk kohalise wallawalitsuse sellekohased hoiatused tähele panemata jääwad, on maa omanikul õigus nõuda et Traat need hooned säält ära wiib.
6) Rendile antawa maa piirid on mõlematele pooltele tuttawad.
7) Rentnik wõib maad oma nägemise järele mistahte wiljade all pruukida, kuid siiski mitte nõnda, et maa wilja kandmise wõim mitte ei wäheneks.
Rendile wõtja Eduard Traat on kõikide ülemal olewate tingimistega rahul. Selle pääle sai eesolew protokoll lõpetatud, ette luetud ja lepingu tegijate poolt alla kirjutatud.
Eduard Mihkli p. Traat /allkiri/
Lisa Unt Mihkli tütar /allkiri/
Jaan Andrese poeg Unt /allkiri/
1909 a. Märtsi kuu 6 päewal on ülemal olew leping suusõnal Haaslawa wallakohtule awaldatud ja pärast ettelugemist sellest protokollist raamatusse kõikide lepingu osaliste poolt alla kirjutatud, mida Haaslawa wallakohus selle läbi tõendab, tunnistades, et kõikidel lepingu osalistel Eduard Mihkli p. Traatil ühelt poolt ja Liisa ja Jaan Until tõiselt poolt selle lepingu tegemiseks seadusline õigus on.
Kohtu esimees: W. Põderson /allkiri/
Kohtu liikmed: J. Rosenthal /allkiri/
A. Link /allkiri/
Kirjutaja: J. Wäljaots /allkiri/
