PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1863-1868)

LeidandmedEAA.4529.1.2
Kaader
128
Daatum27.07.1867
Protokolli number60
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
G Reinwald Kirjutaja
Tõnis Behrs Tõnis Bäärs Kohtumees
Hans Tins Hans Tints Kohtumees
Karl Tals Karl Talts Peakohtumees

Laiksaare Koggokonna Kohhus, sel 27. Juli 1867

Kohtus ollid:

Pea Kohtomees Karl Tals

Kohtomees Hans Tins

-,,- Tõnnis Behrs

Ollid Kohto ees endine Lalaste Perremees Jurr Trei ja praegune Lalaste Perremees Jakob Lainatsaar, ja tahtsi Kohhus Koggokonna tallitaja kuhldes nende wahhel selletus tehja maija kätteandmisse (perrast) ja rukkikülli perrast, kus sis Peakohtomehhe abbi Johann Tals kohto tohas ühhe nurkahs iistus ja ikke temma suggulasse Jakob Lainatsaare iist rägis, kele Wöörmünder ka ta henne olli, nenda kui missuggust selletus ei woitsi tehja. Kohto ja tallitaja poles sai temmal sedda mittu kord kehldut, aga temma ei panni sedda tähele ja kui temma ikke omma suggulase iist rägis ja selleperrast wellasahdetut sai, sis ta ei panni sedda kuhldes ja wastas: "Kes temmal woiwa sedda kehlda, siin räkida, temma ollewa seuke samma Kohtomees kui teiset."

Sellepeal temmal sai öhldut, et temma sis üksin Kohto ammet woib pruhkida, kui ta peakohtomehhe assemal siin Kohtomoistuse juhres iistub, aga temmal praego siin teggemist ei olle - aga temma ei panni sedda tähhele, nenda kui Kohhus ei woitsi sii assi selletat.

Sellepeal sai Koggokonna Kohto ja tallitaja poles.

Moistetut:

Aulik Keiserlik Kihhelkonna Kohhus palluda, sedda üllekuhlalat ja selle ülle seadusse järgi moistust anda.

Laiksaare Koggokonna Kohhus, sel 27. Juli 1867

Kohtus ollid:

Pea Kohtomees Karl Tals

Kohtomees Hans Tins

-,,- Tõnnis Behrs

Ollid Kohto ees endine Lalaste Perremees Jurr Trei ja praegune Lalaste Perremees Jakob Lainatsaar, ja tahtsi Kohhus Koggokonna tallitaja kuhldes nende wahhel selletus tehja maija kätteandmisse (perrast) ja rukkikülli perrast, kus sis Peakohtomehhe abbi Johann Tals kohto tohas ühhe nurkahs iistus ja ikke temma suggulasse Jakob Lainatsaare iist rägis, kele Wöörmünder ka ta henne olli, nenda kui missuggust selletus ei woitsi tehja. Kohto ja tallitaja poles sai temmal sedda mittu kord kehldut, aga temma ei panni sedda tähele ja kui temma ikke omma suggulase iist rägis ja selleperrast wellasahdetut sai, sis ta ei panni sedda kuhldes ja wastas: "Kes temmal woiwa sedda kehlda, siin räkida, temma ollewa seuke samma Kohtomees kui teiset."

Sellepeal temmal sai öhldut, et temma sis üksin Kohto ammet woib pruhkida, kui ta peakohtomehhe assemal siin Kohtomoistuse juhres iistub, aga temmal praego siin teggemist ei olle - aga temma ei panni sedda tähhele, nenda kui Kohhus ei woitsi sii assi selletat.

Sellepeal sai Koggokonna Kohto ja tallitaja poles.

Moistetut:

Aulik Keiserlik Kihhelkonna Kohhus palluda, sedda üllekuhlalat ja selle ülle seadusse järgi moistust anda.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS