Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 182 |
| Daatum | 22.08.1880 |
| Protokolli number | 66 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Tullus | Peakohtumees | |
| Jaan | Leppäson | Kohtumees | |
| Samoel | Raig | Kohtumees | |
Karrasky Kogokonna Kohhos sel 22 aug 1880
Tulli ette Juusa Jakob Uibo, ja kaibas et temma karja pois Jaan Rattus ollewa jälle ärra paggeno, sest kui tedda eespäiwal pääle Kohto mõistmist taggasi toodi, sis olli karja pois Jaan Rattus wäega haige, ni et suure abbi läbbi talli pääle ülles saie, ent kui meie mõtsa ärra lätsime sis olli obis terwes saano ja paggeno jälleki ilma näggematta ärra ja se om joba kolmas kõrd et arra pakkep se paggeminne olli pääle lõunat arwata kella wiije aigo sel sammal päiwal kui tedda Jaan Rattus taggasi toodi
Ja nõudis et ni mitto kõrda om taggasi sunnito tenma ent jälleki ärra om länno, egga temmäst ennamb teenigat ei sa, sis palle kohhot tedda Jaan Rattust sundi, et temma minnol se leppito palk säädüsse perrä taggasi ehk arra peäp massma.
Palgas olli leppito 15 wiistoistkumme rubla selget rahha üts paar saapit mes 2 kats rubla piddiwa massma üts wakk
kartohwlit mahha panto massap 3 kolm rubla ja uts rubla käerahha teep ütte kokko se om 21 rubla- katskümmend uts rubla.
Tunnistada wõip kui peas waja ollema wimatse arra minneki perräst minno koddapolik lesk Marri Uibo kaup om säitsme kuu pääle tetto.
Kutsuti ette karja pois Jaan Rattus woormünder temma essa Jakob Rattus, sai kaibus nõudminne ärra paggeminne ette loetus, kes selle pääle ütles, et perrenaine Maie Uibo ollewa talli reddeli pääle ülles tulno ja üttelno talle mahha, minne karja ehk minne obis ärra egga minna sinno raibet talli pääle söötma ei nakka.
Kutsuti ette tunnistaja lesk Marri Uibo wöörmünder Tannil Kärner sai kohto poolt küssitus, kas om nänno et perrenaine Maie Uibo om karjus Jaan Rattus mann ärra ajaman käino kes ütles minna kedrasi kiik too aig kambre läwwe pääl perre-
naine kastis leiba nink es sa karjose poole jallagagi, to om wõls et perrenaine tedda ärra ajaman käis.
Otsus Kohhos arwas ja mõistis, et nätta olli, et karjus Jaan Rattusest ennamb Jakob Uibo tenigat ei sa selle asjale üts ots tetta.
Eesmalt Jakob Uibo massap karja poisil tenito aja eest wälja nink karja pois Jaan Rattus peäp Jakob Uibol se puudowa aja eest ka omma jaggo wälja massma
Selletussele sai woetus et palga ülles andmissel Jaan Rattussel middägi wasta ütlemist es olle sis mõistis Kohhos eesmält ne Kartowli jäwa Jakob Uibol taggasi nink se 18 rubla sawa 7 kuu pääle ärra jaetus, nink tullep egga kuu 257 3/7 kop massma, nink Jaan Rattus kolm kuud tenito ja ja saap Jakob Uibo käest 7 säitse rubla 71 3/7 kop, ja peäp Jaan Rattus puudowa aja est Jakob Uibol massma 10 rubla 28 1/12 kop utte kokko 18 rubla. Nink Jakob Uibo peäp se 7 rubla 71 3/7 kop 8 päiwa aja seen kohto lawwa pääl wälja massam, ent pois Jaan Rattus massap kolm aastat sedda 10 rubla 28 1/2 kop kui nimmelt egga aasta 3 rubla 43 kop, nink allostap omma wõlga massma sel 10 nowembril 1880, nink ni eddesi kunni tassa saap, kelle est kohto poolt saap kannetus.
Sai Kohto Otsus ja §§ 772 773 ja 774 kohton kaiadele ette loetus ent mõllemba es olle rahhol.
Pääkohtomees Jaan Tullus
Kohtomees Jaan Leppäson
teine do Samoel Raig
Karrasky Kogokonna Kohhos sel 22 aug 1880
Tulli ette Juusa Jakob Uibo, ja kaibas et temma karja pois Jaan Rattus ollewa jälle ärra paggeno, sest kui tedda eespäiwal pääle Kohto mõistmist taggasi toodi, sis olli karja pois Jaan Rattus wäega haige, ni et suure abbi läbbi talli pääle ülles saie, ent kui meie mõtsa ärra lätsime sis olli obis terwes saano ja paggeno jälleki ilma näggematta ärra ja se om joba kolmas kõrd et arra pakkep se paggeminne olli pääle lõunat arwata kella wiije aigo sel sammal päiwal kui tedda Jaan Rattus taggasi toodi
Ja nõudis et ni mitto kõrda om taggasi sunnito tenma ent jälleki ärra om länno, egga temmäst ennamb teenigat ei sa, sis palle kohhot tedda Jaan Rattust sundi, et temma minnol se leppito palk säädüsse perrä taggasi ehk arra peäp massma.
Palgas olli leppito 15 wiistoistkumme rubla selget rahha üts paar saapit mes 2 kats rubla piddiwa massma üts wakk
kartohwlit mahha panto massap 3 kolm rubla ja uts rubla käerahha teep ütte kokko se om 21 rubla- katskümmend uts rubla.
Tunnistada wõip kui peas waja ollema wimatse arra minneki perräst minno koddapolik lesk Marri Uibo kaup om säitsme kuu pääle tetto.
Kutsuti ette karja pois Jaan Rattus woormünder temma essa Jakob Rattus, sai kaibus nõudminne ärra paggeminne ette loetus, kes selle pääle ütles, et perrenaine Maie Uibo ollewa talli reddeli pääle ülles tulno ja üttelno talle mahha, minne karja ehk minne obis ärra egga minna sinno raibet talli pääle söötma ei nakka.
Kutsuti ette tunnistaja lesk Marri Uibo wöörmünder Tannil Kärner sai kohto poolt küssitus, kas om nänno et perrenaine Maie Uibo om karjus Jaan Rattus mann ärra ajaman käino kes ütles minna kedrasi kiik too aig kambre läwwe pääl perre-
naine kastis leiba nink es sa karjose poole jallagagi, to om wõls et perrenaine tedda ärra ajaman käis.
Otsus Kohhos arwas ja mõistis, et nätta olli, et karjus Jaan Rattusest ennamb Jakob Uibo tenigat ei sa selle asjale üts ots tetta.
Eesmalt Jakob Uibo massap karja poisil tenito aja eest wälja nink karja pois Jaan Rattus peäp Jakob Uibol se puudowa aja eest ka omma jaggo wälja massma
Selletussele sai woetus et palga ülles andmissel Jaan Rattussel middägi wasta ütlemist es olle sis mõistis Kohhos eesmält ne Kartowli jäwa Jakob Uibol taggasi nink se 18 rubla sawa 7 kuu pääle ärra jaetus, nink tullep egga kuu 257 3/7 kop massma, nink Jaan Rattus kolm kuud tenito ja ja saap Jakob Uibo käest 7 säitse rubla 71 3/7 kop, ja peäp Jaan Rattus puudowa aja est Jakob Uibol massma 10 rubla 28 1/12 kop utte kokko 18 rubla. Nink Jakob Uibo peäp se 7 rubla 71 3/7 kop 8 päiwa aja seen kohto lawwa pääl wälja massam, ent pois Jaan Rattus massap kolm aastat sedda 10 rubla 28 1/2 kop kui nimmelt egga aasta 3 rubla 43 kop, nink allostap omma wõlga massma sel 10 nowembril 1880, nink ni eddesi kunni tassa saap, kelle est kohto poolt saap kannetus.
Sai Kohto Otsus ja §§ 772 773 ja 774 kohton kaiadele ette loetus ent mõllemba es olle rahhol.
Pääkohtomees Jaan Tullus
Kohtomees Jaan Leppäson
teine do Samoel Raig