Karrasky Kogokonna Kohhos sell 19 september 1880

 Tulli ette Karrasky mõisa pää mõtsawaht Jaan Uibo (Maakohto) poolt wannotedo) ja kaibas et Krotusse perremees Peter Ado poig Pallaw ollewa Karrasky Pallo mõtsast üts kuhja saibas raijono mes 3 1/2 tolli kanno päält jämme, nink wiino kige ladwaga Krotusse poole pääle, mes arwata ulle jõe üts poolteist sadda sammo maad om, sääl raiono ladwa mahha, ja wiino saiba kuhja sisse, nink temma Jaan Uibo länno saibast otsima, sääl olno paljo hainaliisi nink leidno omma kusine saibas Peter Pallaw kuhja sissen, ent Peter Pallaw salgano kogoniste ärra, ja üttelno, et temma mitte Karrasky, enge Krotusse mõtsast ollewa raijono, sis tulno Peter Pallaw temmal Jaan Uibol manno, kellel püss rihmaga kalan olno, wõtno püssi otsast kinni ja nakkano püssi kalast arra kiskma, üttelden, sinna kurradi walla nülgja santlagri, kuis sinna tohhit katte rawwa surma ristiga Krotusse maa pääle ehk minno manno tulla sinno wotta habbenit pitte kinni ja kasta jõkke nink ni eddesi. 

Noudis egga puu tolli päält 20 koppik se om 70 kopik, nink trotsmisse ehk ilm asjanda sõimamisse est 25 rubla hob, ja ütles weel et Peter Pallaw wandnu tahtno tedda lüwwa, ent Wilga tallo perrenaine Ann Punna keldno Peter Palawat ütelden ärra löö assi lätt halwaste, sedda kiik mes minna olle ülles andno woiwa tunnistada perrenaine Ann Punna kui ka temma koddapolik Ann Lipp et om tõtte. 

Kutsuti ette Peter Pallaw sai kaibus ja nõudminne ette loetus kes koggoniste ärra salgas, et temma mitte Karraski enge Krotusse ehk ommast mõtsast ollewa hendal kuhja saiba raggono ja toono, nink ütles weel et mõtsawaht Jaan Uibo tulli minno pääle kui röwli manno katte rawwa püssiga, ja lask minnol pool kuhja haino mahha laotada, nink saiba wõtta ja ladwa manno wija kokko sünnitamisse perräst, sedda kiik teie minna püssi peljo est, päälegi tulli Jaan Uibo minno manno ilma Krotusse kohtomehheta. 

Sõimamisse salgas koggoniste ärra ni samma ka löömisse ahwardamist, sedda wõiwa tunnistada minno wanna lell Jaan Pallaw, kui ka Krotusse perremees Michel Sild nink läsk Ann Lipp Karraskist. 

Sai ette kutsotus Krotusse perremees Michel Sild, nink Kohto poolt küssitus mes temma tiap sest kuhja saiba raggomissest üttelda, kes ütles, et Peter Pallaw ollewa Krotusse ehk ommast mõtsast kuhja saiba toono, nink mitte Karraski mõtsast, sedda naije minna et temma Krotusse maad mooda saibaga kuhja pessä poole läts, ent soimamissest wai lärmist ei woi minna middägi üttelda, suur lärm olli kuhja mann olno todda minna es kuule, ent mes saal ladwa mann sõnnotiwa, too ei massa kõnneldagi, minno kutsoti ennegi ladwa kaemisse wai saiba ütte sunnitamisse manno, muud ei tija minna üttelda, kui et Krotusse maadmööda tulli saibaga, Krotusse maa pääl olli laddew mes, ka saibaga ütte sündi. 

Kutsoti ette toine tunnistaja Krotussest wanna Jaan Pallaw ja sai kohto poolt ni samma küssitus, kes ütles, saibas om ommast mõtsast toodo, selle pääle woi minna kui kõrgemb Kohhos sunnip wandoda, nink ütles weel et mõtsawaht Jaan Uibo tulli kuhja pessa manno, ja üttel Peter Pallawal, sinna ollet Karrasky mõtsast saiba toono, ja käskno saiba walja wõtta, kos jo paljo haino olli ümbre panto, ja kanno manno wija, nink Peter Pallaw wõtno kuhja saiba wälja ja wiino seni kui ladwa manno kaemisses kas ütte sünniwa, ent kanno manno ei ollewa saano ja ladew om ütte sündino, sõimamist es kuule minna mitte kukkugi, muido kui sõnnotaminne olli mollembilt poolt, minna ei tija muud üttelda

Kutsoti ette kolmas tunnistaja lesk Ann Lipp woormunder Hendrik Tuhhand ja sai ka kohto poolt küssitus mes temma selle asja mann om nänno ja kuldno, kes ütles, et Peter Pallaw kuhja saibaga Krotusse maad mööda tulli, ja läts omma kuhja pessa manno, kas ta olli Karraski mõtsast wai Krotusse mõtsast raiotu, sedda minna mitte ei woi üttelda, egga minna sedda es tija kaeda, ent sõimaminne olli küll ni hirmus et ei tihka wälja üttelda, nink wõtse ütte puu maast ja tahtse mõtsawahhil lüwwa. 

Ent minno perrenaine ja minna nakkasimme keldma, sis keldse omma wihha taggasi muido olles Peter Pallaw Jaan Uibol malgaga lööno. 

Kutsoti ette neljas tunnistaja Karraskist perrenaine Jaani naine Ann Punna woormunder Tannil Teoon, sai ka küssitus mes temma tiap üttelda, kes ütles, saiba toomissest ei woi minna middägi üttelda, todda minna ei olle nänno ent soimamissel es olle piiri sukkogi, et ei tahha suust walja üttelda, nink wõttis puu maast ja tahtis motsawahhil lüwwa, ent minna keeli ja ütli Peter keela omma söand assi woip halwaste minna sis jattis ja keldse omma kurjust. 

Otsus  Kohhos mõistis eesmält selle perräst et sääl kotsil kos laddew maan olli, ei olle üttegi saiba mõtsa, kui olles Krotusse maa päält raijoto olno, sis olles laddew sinnä jääno kos kand om, kos säält kotsilt kos ladew maan olli liggi 300 samma Krotusse saiba mõtsast maad om, ent Karraski mõtsast arwata 150 sammo kaugel, nink tõiselt et om korgembast Kohtust wannotedo mõtsawaht, sis arwas Kohhos Peter Pallaw süüdlasses, nink peap saiba est Karraskij mõisal massma 35 kop sõimamisse ja löömisse ahwardamisse est /3/ kolm rubla waeste laati trahwi, ni samma ka mitte katte kõrra Kohto kutsmisse pääle ei olle Kohto ette tulno 90 kop teep utte kokko 4 rubla 25 kop hob mes 8 paiwa aja seen arra masseto peap ollema. 

Sai Kohto mõistminne ja §§ 772 773 ja 774 kohton kaiadelle ette loetus, ent Peter Pallaw es olle sellega rahhol nink pallel Protokolli mes Kohhos es lubba anda

                                                                Päämees Jaan Tullus  XXX

                                                               Kohtomees Jaan Leppason XXX

                                                                 teine   do  Samoel Raig  

L.S. Protokoll sel 24 septembril

  1880 wälja anto