PROTOKOLL

Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)

LeidandmedEAA.1143.1.4
Kaader
185
186
Daatum19.09.1880
Protokolli number69
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted

Tulli ette Johann Kebja ja kaibas et perremees Ado Plado om tedda pesno obis ilm süüta et mitte ni rutto ülles ei olle tulno kui tahtminne ollo, andis tunnistajas Johann Uibo nõudis omma löömisse eest 20 rubla.

Sai ette kutsotus Ado Plado üllewanne kaibus ja nõudminne tem(m)äle ette loetos sai, kes selle pääle ütles, minna ei olle temmale mitte lööno se om obis wõls enge kui minna poisi joba mitto kõrda ülles ajaman käwwe nink siski mitte ülles es tulle sis lätsi küüni ja wõtti olga petti kinni nink ütli kassi tühhu mes sinna siin tahhat ni kawwa maggada, mes sis peap teggema kui sukkugi sonna ei kuulta palka ja suwwa andma maggamisse eest se olles poisil küll hää. 

Sai kohto ette kutsotus tunnistaja Johann Uibo kes utles et Ado Plado lööno Johanna Kebjal kats kõrd, eddimast kõrd loono, et ei olle mahha saddanu, ent teine kõrd löönu sis saddano otseti mahha, ja wõtno ütte witsa uttelden ott oot minna tahha sinnol näudatä kas sa tullet ülles, pois tulnu ülles ja länno wärrete poole minnema, selle paale uttelnu Ado Plado sinna ei tohhi Pikkale minnä, minna pessa sinno säält ka wälja. 

Johann Kebja säeto wöörmünder Jaan Loodus utles ka et ni suggost tempo ei woi ütski perremees ommale sullaselle tetta se ei lähha kõrda ja tahha ka eddespiddi perrä kuulata et pois peap sonna kuulma ja perremees ei tohhi ka mitte pessä ni kui pois mulle kaibas et loono saapa ninnaga poisi persehe. 

Otsus  Kohhos mõistis eesmalt tunnistusse perra et Ado Plado om kats kõrd lööno massap tem(m)a Ado Plado Kebjal 3 kolm rubla, nink Johann Kebja peäp ne ärra wiideto tulli seen ette tullnu päiwat taggasi massma palga selletamisse aigo nink leiti et Johann Kebja ka süüdlanne om sest et jo ilda aja eest sai kohto poolt ihho karristussega trahwitus jatteti andis, nink peäp Johann Kebja warsti perremehhe manno taggasi minnema, ja illosaste teenima, ja perremees peäp ka illosaste oppama, ja mitte ni wäega mörrada sõnnadega töhhö ajama. 

Sai Kohto mõistminne ja §§ 772 773 ja 774 kohton kaiadelle ette loetus ja lätsiwa wälja. 

                                                      Päämees Jaan Tullus  XXX

                                                     Kohtomees Jaan Leppäson  XXX

                                                       teine   do   Samoel Raig  XXX

Tulli ette Johann Kebja ja kaibas et perremees Ado Plado om tedda pesno obis ilm süüta et mitte ni rutto ülles ei olle tulno kui tahtminne ollo, andis tunnistajas Johann Uibo nõudis omma löömisse eest 20 rubla.

Sai ette kutsotus Ado Plado üllewanne kaibus ja nõudminne tem(m)äle ette loetos sai, kes selle pääle ütles, minna ei olle temmale mitte lööno se om obis wõls enge kui minna poisi joba mitto kõrda ülles ajaman käwwe nink siski mitte ülles es tulle sis lätsi küüni ja wõtti olga petti kinni nink ütli kassi tühhu mes sinna siin tahhat ni kawwa maggada, mes sis peap teggema kui sukkugi sonna ei kuulta palka ja suwwa andma maggamisse eest se olles poisil küll hää. 

Sai kohto ette kutsotus tunnistaja Johann Uibo kes utles et Ado Plado lööno Johanna Kebjal kats kõrd, eddimast kõrd loono, et ei olle mahha saddanu, ent teine kõrd löönu sis saddano otseti mahha, ja wõtno ütte witsa uttelden ott oot minna tahha sinnol näudatä kas sa tullet ülles, pois tulnu ülles ja länno wärrete poole minnema, selle paale uttelnu Ado Plado sinna ei tohhi Pikkale minnä, minna pessa sinno säält ka wälja. 

Johann Kebja säeto wöörmünder Jaan Loodus utles ka et ni suggost tempo ei woi ütski perremees ommale sullaselle tetta se ei lähha kõrda ja tahha ka eddespiddi perrä kuulata et pois peap sonna kuulma ja perremees ei tohhi ka mitte pessä ni kui pois mulle kaibas et loono saapa ninnaga poisi persehe. 

Otsus  Kohhos mõistis eesmalt tunnistusse perra et Ado Plado om kats kõrd lööno massap tem(m)a Ado Plado Kebjal 3 kolm rubla, nink Johann Kebja peäp ne ärra wiideto tulli seen ette tullnu päiwat taggasi massma palga selletamisse aigo nink leiti et Johann Kebja ka süüdlanne om sest et jo ilda aja eest sai kohto poolt ihho karristussega trahwitus jatteti andis, nink peäp Johann Kebja warsti perremehhe manno taggasi minnema, ja illosaste teenima, ja perremees peäp ka illosaste oppama, ja mitte ni wäega mörrada sõnnadega töhhö ajama. 

Sai Kohto mõistminne ja §§ 772 773 ja 774 kohton kaiadelle ette loetus ja lätsiwa wälja. 

                                                      Päämees Jaan Tullus  XXX

                                                     Kohtomees Jaan Leppäson  XXX

                                                       teine   do   Samoel Raig  XXX