Astus ette Soldat Jaan Kammerfeld, ja kaebas et ta on ennast 1872 aastal Soldateks münud ja sanud 100 Rubla, ja siis on ta annud 25 Rubla sest rahhast Tallitaja Jürri Kante kätte omma wõlglasi maksta, mis temmal õigus olli teistele maksta, ja siis sest rahhast piddanud 14 Rubla 40 koppik järrele jäma ja siis põlle keddagi olnud sedda rahha pärrimas, kui Jürri Kante haige olnud, ja teised walla ammetmehhed põlle ka sest middagi teadnud, et Jaan Kammerfeldi rahha Jürri Kante käes olnud, ja ta on sanud pärrast Jürri Kante surma temma naese käest, selle seddeli, kus temma wäljamaksetaw wõlla rehknung peal olli 14 Rubla 40 koppik ja mis temmal weel sada on, se on 10 Rubla 60 koppik, ja selle aegne walla kirjotaja Jürri Hibus on ka teadnud, et se rahha Jürri Kante käes olnud, üttelnud Jaan Kammerfeldi issale, Reinori perremehhe Jürri Kante oksjoni aeges, nenda, minne sa nüüd omma poea rahha pärrima, muido Jaan Kammerfeld jääb ommast rahhast ilma, ja issa üttelnud nenda, mis minnul sellega teggemist on.

Ja kohhus moistis siis nenda, miks Jaan Kammerfeld omma rahha andis Jürri Kante kätte, eks temma maksnud isse omma wõlga ärra, ja moistis siis nenda, et walla laekast saab siis pool selle hinda maksetud, se on 5 Rubla 30 koppik. Ja Jaan Kammerfelt olli sellega rahhul, ja siis olli se assi nenda selletud.