Sel 5 Augst 1852.
Johan Bergholz astse selle kohtu ette n: kaiwas Joseph Köst pääle et temma tedda henda mannu olli Jürripäiwast ajastaja pääle wõtnu, nink nüüd tahhab temma ärra minna, ja annab ülles et J. Bergholz tedda lönu om.
Tunnistaja Karl Kaik, tunnist et temma tool kõrral Waltina kiwwil om ollnu ja ei olle mitte nännu et Bergholz sedda Joseph Kösti lönu om, ent ennege om kuldnu, et Joseph Köst Karli kulten om üttelnu "mes perrast sinna (Bergholz) minnu lööt rõndu".
Sel 12 Augst 1852.
Johann Bergholz astse selle kohtu ette nink kaiwas omma Weskiwwi sullase Josep Kösti pääle: Johann Bergholz om mennewa Jürripäiwa aigu sedda nimmetedu Joseph Kösti henda mannu 40 R. hõb. eest ajastaja pääle leppinu, nink leppimisse man om J. Köst 3 R. hõb. käerahha wõtnu, nink Bergholzi wasto lubbanu tedda ausa wisil ajastaig teni; nink nüüd kos kige suremb tööaig om, tahhab Köst temma mant ärra minna.
Joseph Köst astse ette nink tunnist, et se awwalik om, et temma hennast 40 R. Hõb. eest Bergholzi mannu ajastaja pääle om leppinu, ja nüüd selle Bergholzi mant tahhab ärra minna et Bergholz tedda lönu olles, nink and Karl Kaik tunnistajas ülles.
Karl Kaik tunnist et temma kül Waltinan om kiwwil käunu ja ei olle mitte nännu ja ka kuldnu et Bergholz Joseph Kosti lönu om, ent ollew ennege ni palju kuldnu et Köst ollew Bergholzi wasta üttelnu "mes perrast sinna minnule rõndu lõit."
Otsus.
Nida kui Joseph Köst omma ülles antud lömist es jõwwa tõttes tetta, sai moistetus et temma omma leppitu aja peat täwwelikkult ärra ollema, ehk kaegu henda assemele Bergholzile ütte tõist sullast kellega temma rahhul saab ollema, ent muidu peat temma Bergholzi kahju tassuma.
Sel 5 Augst 1852.
Johan Bergholz astse selle kohtu ette n: kaiwas Joseph Köst pääle et temma tedda henda mannu olli Jürripäiwast ajastaja pääle wõtnu, nink nüüd tahhab temma ärra minna, ja annab ülles et J. Bergholz tedda lönu om.
Tunnistaja Karl Kaik, tunnist et temma tool kõrral Waltina kiwwil om ollnu ja ei olle mitte nännu et Bergholz sedda Joseph Kösti lönu om, ent ennege om kuldnu, et Joseph Köst Karli kulten om üttelnu "mes perrast sinna (Bergholz) minnu lööt rõndu".
Sel 12 Augst 1852.
Johann Bergholz astse selle kohtu ette nink kaiwas omma Weskiwwi sullase Josep Kösti pääle: Johann Bergholz om mennewa Jürripäiwa aigu sedda nimmetedu Joseph Kösti henda mannu 40 R. hõb. eest ajastaja pääle leppinu, nink leppimisse man om J. Köst 3 R. hõb. käerahha wõtnu, nink Bergholzi wasto lubbanu tedda ausa wisil ajastaig teni; nink nüüd kos kige suremb tööaig om, tahhab Köst temma mant ärra minna.
Joseph Köst astse ette nink tunnist, et se awwalik om, et temma hennast 40 R. Hõb. eest Bergholzi mannu ajastaja pääle om leppinu, ja nüüd selle Bergholzi mant tahhab ärra minna et Bergholz tedda lönu olles, nink and Karl Kaik tunnistajas ülles.
Karl Kaik tunnist et temma kül Waltinan om kiwwil käunu ja ei olle mitte nännu ja ka kuldnu et Bergholz Joseph Kosti lönu om, ent ollew ennege ni palju kuldnu et Köst ollew Bergholzi wasta üttelnu "mes perrast sinna minnule rõndu lõit."
Otsus.
Nida kui Joseph Köst omma ülles antud lömist es jõwwa tõttes tetta, sai moistetus et temma omma leppitu aja peat täwwelikkult ärra ollema, ehk kaegu henda assemele Bergholzile ütte tõist sullast kellega temma rahhul saab ollema, ent muidu peat temma Bergholzi kahju tassuma.
