Laiksaares wallakohtus sel 29. Aug. 1868

Jures ollid peak. Mats Rast, wannemk. Hans Tins ja Hans Kamdron.

Kaibas Jürri Nõmmik, et Indrek Saul olla tedda sui heina aegas peksnud ja sõimanud, ka poeg Tõnnis olla tedda sõimanud ja lubbanud tedda sulnuks löia, nõnda sammuti ka naene Marret, - tunnistus olla Tõnnis Koddar, ja Jürri Krenstein.

Said et kutsutud ja selle kaebtussega tuttawaks tehtud ning wastasid.

1. Indrek Saul: ei olla peksnud igga sõimanud, se olla walle, agga nattuke jäggelenud, selle pärrast et temma heinama peale niitma läinud ja ommal teggema.

2. Tõnnis Saul: temma ei olla mitte sõimanud, se olla selge walle.

3. Marret Saul: temma olla ütlenud kül, sa tulled minnu heinama peale nietma, ja lubbad meid wähhendada, nõnda wõid meil ka honesse tülle panna ja meid ärra põlletada kui ka aida uksed ärra lõhkuda ja siis meie olleme wahhendad.

1. Tõnnis Koddar: tõssi Indrek Saul olla perremeest üks kord aaga löönud, ja sõimanud aida lõhkujaks, ärrapõlletajaks ja weel muud roppud sõnnad.

2. Jürri Krenstein: tunnistas nõnda sammuti.

Tunnistus ollid tallopoisid.

Selle peale ütles Marret Saul et Tõnnis Nõmmik olla tedda wikkatiga raiunud, sedda näinud ka Tõnnis Koddar.

Tõnnis Koddar ütles sedda, temma ei tahta mitte tunnistada, sest nemmad rielta allati, - naesel olla wemmal ja perremehhel wikkati käes.

Arwati kõige häledega:

sõimu eest ärra wõtta, - ja heinad jäwad Indrek Saulil.