Johann Siemanni kaebtuse asjas Tonnis Wiil wasto kontrati murdmisse pärrast ollid kohtu kaid kui ka ülles antude tunnistajad sia ilmunud.
1.pkt essimese peale andis tunnistust Hans Ismidt. Kaebaja olla isse tunnistajal räkinud et ta olla rentniko lubbanud aia ma peale linno mahha tehja.
Hendrik Saksniit andis tunnistust, kui kaebatu kaebajal käerahha sisse maksnud, olla kaebaja siis sedda lubba andnud et kaebato linno aia ma peale woib mahha tehja.
Pkt kolmanda peale andis Hans Ismidt tunnistust, et kaebaja nimelt käskinud need puud oma Mõtsa (hawiko) weere sisse wälja weddada, ja et neid puid mitte muialt sinna wedda ei olle woimalik olnud, kui üksi selle heina ma ülle, kus talwel tee läbbi käib.
Pkt 4nda peale andis tunnistust Tiina Karwand, et se wõeras Lehm ei olla mitte ennam koplis olnud kui arwata nii paljo aega kui lehma ommanik omma hobbune lahti wotnud. Hans Ismit ei teada pkt 4 peale keige wähhemad tunnistust anda.
Plt 5 peale ei teada Hans Ismidt tunnistust anda. Tiina Karwand andis tunnistust 4ja ehk 5 louna aial (ehk wahhel) olla üks karri senniko weddamise pärrast wäljas olnud. ja öse olla keik karri laudas olnud.
Pkt 6ma peale andis tunnistust: Tiina Karwand ja Hans Ismidt, naad ei olla sedda mitte mäinud et kaebato poolt kaebaja Marja kui ka ounanpud ärra rikkutud sanud, agga sedda olla naad kül näinud kui kaebaja isse need ounad pu otsast ärra wotnud.
Pkt 7me peale andis Ann Rae tunnistust ta ei olla seda mitte näinud et kaebatu ellajad kaebaja kaeras olnud.
Kaebaja tõi weel ette et kaebatu (rentnik) ilma lubbata omma polt kaebaja karja sekka ellajaid tahhab ülle talwe piddada kus läbbi ellaja põhk kaebato omma ellajadel ärra södab ja siis kaebaja ellajad seläbbi jouetuks jääwad.
Sepeale wastas kaebatu et kaebaja olla lubbanud kolm ellajad omalt poolt ülle talwe piddada.
Hendrik Saksniit andis tunnistust ta olla sedda selgeste kulnud et kaebaja lubbanud kaebatud 3 ellajad ülle talwe piddada.
Kui kohtu kaiadel middagid ennem ette tua ei olnud, siis sai tehtud
Otsuseks:
Teised punktid sawad keik tunnistuste põhjusel tühjaks tehtud, kui üksi pkkt II kedda rentnik mitte kontrahti järrele ei olle teinud, se on sõnniko wõsa tükki peale weddamise pärrast peab Tõnnis Wiil Siemannil üks Rb kahjo tassumist maksma seddamaid.
otsus: sai seddamaid kulutud kohtu käiadel naad ei olnud sega rahhul.
Peakohtumees: Jaak Raegson [allkiri]
kohtumees Jaan Mõrd XXX
- " - Peter Leppik [allkiri]
Johann Siemanni kaebtuse asjas Tonnis Wiil wasto kontrati murdmisse pärrast ollid kohtu kaid kui ka ülles antude tunnistajad sia ilmunud.
1.pkt essimese peale andis tunnistust Hans Ismidt. Kaebaja olla isse tunnistajal räkinud et ta olla rentniko lubbanud aia ma peale linno mahha tehja.
Hendrik Saksniit andis tunnistust, kui kaebatu kaebajal käerahha sisse maksnud, olla kaebaja siis sedda lubba andnud et kaebato linno aia ma peale woib mahha tehja.
Pkt kolmanda peale andis Hans Ismidt tunnistust, et kaebaja nimelt käskinud need puud oma Mõtsa (hawiko) weere sisse wälja weddada, ja et neid puid mitte muialt sinna wedda ei olle woimalik olnud, kui üksi selle heina ma ülle, kus talwel tee läbbi käib.
Pkt 4nda peale andis tunnistust Tiina Karwand, et se wõeras Lehm ei olla mitte ennam koplis olnud kui arwata nii paljo aega kui lehma ommanik omma hobbune lahti wotnud. Hans Ismit ei teada pkt 4 peale keige wähhemad tunnistust anda.
Plt 5 peale ei teada Hans Ismidt tunnistust anda. Tiina Karwand andis tunnistust 4ja ehk 5 louna aial (ehk wahhel) olla üks karri senniko weddamise pärrast wäljas olnud. ja öse olla keik karri laudas olnud.
Pkt 6ma peale andis tunnistust: Tiina Karwand ja Hans Ismidt, naad ei olla sedda mitte mäinud et kaebato poolt kaebaja Marja kui ka ounanpud ärra rikkutud sanud, agga sedda olla naad kül näinud kui kaebaja isse need ounad pu otsast ärra wotnud.
Pkt 7me peale andis Ann Rae tunnistust ta ei olla seda mitte näinud et kaebatu ellajad kaebaja kaeras olnud.
Kaebaja tõi weel ette et kaebatu (rentnik) ilma lubbata omma polt kaebaja karja sekka ellajaid tahhab ülle talwe piddada kus läbbi ellaja põhk kaebato omma ellajadel ärra södab ja siis kaebaja ellajad seläbbi jouetuks jääwad.
Sepeale wastas kaebatu et kaebaja olla lubbanud kolm ellajad omalt poolt ülle talwe piddada.
Hendrik Saksniit andis tunnistust ta olla sedda selgeste kulnud et kaebaja lubbanud kaebatud 3 ellajad ülle talwe piddada.
Kui kohtu kaiadel middagid ennem ette tua ei olnud, siis sai tehtud
Otsuseks:
Teised punktid sawad keik tunnistuste põhjusel tühjaks tehtud, kui üksi pkkt II kedda rentnik mitte kontrahti järrele ei olle teinud, se on sõnniko wõsa tükki peale weddamise pärrast peab Tõnnis Wiil Siemannil üks Rb kahjo tassumist maksma seddamaid.
otsus: sai seddamaid kulutud kohtu käiadel naad ei olnud sega rahhul.
Peakohtumees: Jaak Raegson [allkiri]
kohtumees Jaan Mõrd XXX
- " - Peter Leppik [allkiri]
