PROTOKOLL

Kaarli: Koosolekute protokollid (1878-1881)

LeidandmedEAA.1152.1.3
Kaader
26
27
Daatum13.11.1878
Protokolli number53
Protokolli teema10. Muud üleastumised
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Peter Leppik Kohtumees
Jaan Mõrd Peakohtumehe abi
Jaak Raegson Peakohtumees

Mõtsa härra J Limberg tulli ette ja teädjärrel seiswad asja kohtu selletuse alla, ja nimmelt, et puraiuja Johann Petseri naene Ann olli Mõtsa wahhi Jürri Orle naesel räginud et ta mees olla moisa mõtsast Saare puid raiunud, neid siis Märt Kokka kätte tehja andnud ühhe wankri jaoks ehk tarwis. Mõtsa waht Orle olla sedda siis mõtsa härral ülles andnud ja pallunud se assi selletuse alla wotta ja ni sugguse laemamise pärrast Petser ärra trahwida lasta.

Ann Petser wastas, kaebtuse peale, ta mees Johann Petser olla sedda Juttu karja poisi Johann Kiwite käest kulnud, niwiisi et Jürri Orle olla saare puid Märt Kokka kätte tehja andnud wist ühhe wankre tarwis. ja motsast olla ka kaks saare puud mahha raiutud wist on Orle neid ka mahha raiunud. ni wiisi olla ta oma mehhe Johan Petseri käest kulnud ja siis Orle naesele räginud ja weel sinna jure lissanud kui se nenda õige on siis on  se kül õige sand kui se ülles tulleb.

Johan Petser wastas kohtu küssimise peale ta olla oma naese Anne käest sedda juttu ni wiisi kulnud et Märt Kokka hobbune olla ühhel ohtul unniwerrel olnud ja siis olla Jürri Orle tagand Aida sare raiunud, ja need saared olla teisel hommikul ärra kadunud, kas Kok neid winud ehk kus naad jänud ehk palju neid olnud ei  teada ta ja neid kaks saart mis mõtsast mahha raiudud ei teada Petser mitte kas Orle neid raiunud ehk monni muu, ja ei olle neid nimetud saari ka sugugi näinud, waid kulnud et nad raiutud olla olnud.

Jürri Orle (mõtsawaht) wastas  kohtu küssimise peale, ta olla kewwade Märt Kokkal ühhel õhto poolsel päewal mõtsa wallitsuse lubbaga oma aida taggand kaks saare kändo ja paar künnapuud andnud ühhe kanna korwi tarwis mis Orle omale tehja lasknud. need kaks saared mis Ann Petser mõtsast üttelda leidnud ollewad, arwata mõtsa waht Jürri Orle et need Petser isse raiunud, selle pärrast et naad wihhamehhed olla ja nimmelt et Petser see kaup teinud Orlega et ta tüttar Ann Petser Orle ellajad karjatab, ja Petser ei olla omma karjast tütart mitte lasknud Orle ellajaid karja aiada, ja neid koddo jätnud. ja weel peale selle olla Petser häwardanud et ta Orlel üks waat tahhab anda, ja need kas saart mis Ann Petser leidnud mõtsast ärra kaddunud olnud, ei olle neid Ann Petser mitte Orlel ülles andnud, waid Petseri labsed ola sedda Orle lapsetel räginud ja siis Orle oma laste käest alles sedda kuulnud, et need kaks saart ärra kaddunud.

Mõtsa härra andis tunnistust Johann Petser olla tunnistajal sedda räginud ta naene olla leidnud et mõtsast 2 saart ärra kaddunud ja siis olla Ann Petser sedda Orle lastele räginud ja peale selle olla Orle mõtsa läinud neid kande wadama. peale Orle mõtsass käimist olla jälle Petseri naene neid saare kande jälle waatamas käinud ja leidnud siis et need saare kannud olla kinni mattetud ladwad ja oksad ärra korristud arwata et Orle neid isse raiunud on.

Petser tunnistas sedda tõeks.

Kui kohtu käiadel keige wähhemad ette tua ei olnud ühhentasid kohtu liigmed endid selle

Otsusele: Johann Petser peab ilm aego laimamise pärrast 3 Rb waeste ladikuse maksma 8 päewa sees. Ann Petser saab 48 tunni Wangistamisega trahwitud laimamise eest.

Johann ja Ann Petser ollid otsusega rahhul

arwatud: keik kuidas sündinud kirja panda

Jaak Raegson [allkiri]

Johann Lensin [allkiri]

Peter Leppik [allkiri]

Mõtsa härra J Limberg tulli ette ja teädjärrel seiswad asja kohtu selletuse alla, ja nimmelt, et puraiuja Johann Petseri naene Ann olli Mõtsa wahhi Jürri Orle naesel räginud et ta mees olla moisa mõtsast Saare puid raiunud, neid siis Märt Kokka kätte tehja andnud ühhe wankri jaoks ehk tarwis. Mõtsa waht Orle olla sedda siis mõtsa härral ülles andnud ja pallunud se assi selletuse alla wotta ja ni sugguse laemamise pärrast Petser ärra trahwida lasta.

Ann Petser wastas, kaebtuse peale, ta mees Johann Petser olla sedda Juttu karja poisi Johann Kiwite käest kulnud, niwiisi et Jürri Orle olla saare puid Märt Kokka kätte tehja andnud wist ühhe wankre tarwis. ja motsast olla ka kaks saare puud mahha raiutud wist on Orle neid ka mahha raiunud. ni wiisi olla ta oma mehhe Johan Petseri käest kulnud ja siis Orle naesele räginud ja weel sinna jure lissanud kui se nenda õige on siis on  se kül õige sand kui se ülles tulleb.

Johan Petser wastas kohtu küssimise peale ta olla oma naese Anne käest sedda juttu ni wiisi kulnud et Märt Kokka hobbune olla ühhel ohtul unniwerrel olnud ja siis olla Jürri Orle tagand Aida sare raiunud, ja need saared olla teisel hommikul ärra kadunud, kas Kok neid winud ehk kus naad jänud ehk palju neid olnud ei  teada ta ja neid kaks saart mis mõtsast mahha raiudud ei teada Petser mitte kas Orle neid raiunud ehk monni muu, ja ei olle neid nimetud saari ka sugugi näinud, waid kulnud et nad raiutud olla olnud.

Jürri Orle (mõtsawaht) wastas  kohtu küssimise peale, ta olla kewwade Märt Kokkal ühhel õhto poolsel päewal mõtsa wallitsuse lubbaga oma aida taggand kaks saare kändo ja paar künnapuud andnud ühhe kanna korwi tarwis mis Orle omale tehja lasknud. need kaks saared mis Ann Petser mõtsast üttelda leidnud ollewad, arwata mõtsa waht Jürri Orle et need Petser isse raiunud, selle pärrast et naad wihhamehhed olla ja nimmelt et Petser see kaup teinud Orlega et ta tüttar Ann Petser Orle ellajad karjatab, ja Petser ei olla omma karjast tütart mitte lasknud Orle ellajaid karja aiada, ja neid koddo jätnud. ja weel peale selle olla Petser häwardanud et ta Orlel üks waat tahhab anda, ja need kas saart mis Ann Petser leidnud mõtsast ärra kaddunud olnud, ei olle neid Ann Petser mitte Orlel ülles andnud, waid Petseri labsed ola sedda Orle lapsetel räginud ja siis Orle oma laste käest alles sedda kuulnud, et need kaks saart ärra kaddunud.

Mõtsa härra andis tunnistust Johann Petser olla tunnistajal sedda räginud ta naene olla leidnud et mõtsast 2 saart ärra kaddunud ja siis olla Ann Petser sedda Orle lastele räginud ja peale selle olla Orle mõtsa läinud neid kande wadama. peale Orle mõtsass käimist olla jälle Petseri naene neid saare kande jälle waatamas käinud ja leidnud siis et need saare kannud olla kinni mattetud ladwad ja oksad ärra korristud arwata et Orle neid isse raiunud on.

Petser tunnistas sedda tõeks.

Kui kohtu käiadel keige wähhemad ette tua ei olnud ühhentasid kohtu liigmed endid selle

Otsusele: Johann Petser peab ilm aego laimamise pärrast 3 Rb waeste ladikuse maksma 8 päewa sees. Ann Petser saab 48 tunni Wangistamisega trahwitud laimamise eest.

Johann ja Ann Petser ollid otsusega rahhul

arwatud: keik kuidas sündinud kirja panda

Jaak Raegson [allkiri]

Johann Lensin [allkiri]

Peter Leppik [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS