PROTOKOLL

Veski: Protokolliraamat (1886-1889)

LeidandmedEAA.1133.1.3
Kaader
19
Daatum27.06.1886
Protokolli teema5. Kahjutasu

Sel 27 juni 1886.

                   Päkohtomees M Karru.

                    Kohtumees J. Aleksanderson.

                              - " -    J. Kulberg.

Weskimõisa wallast Kulla Peter Kedus kaebap, et Matsi pois Ants Märs om minu nidu hobusega ärä söötnu, ja hobuse olen mina kinni wõtnu ja pois Ants Märs om minu käest se hobuse wägiwaltselt ärä wõtnu Matsi talu usaija tagan, ta läits enne minu ähwarden kodu, ja tulli ütte saibaga mulle wasta mes 6 jalga pik ja 2 1/2 tolli jämme oli ja üttel kui sa hobest walla ei lasse ma lööga, ma ütli ei lasse, selle päle tahtse pois mulle lüwwa ma sai puu lömise pääl kinni wõtta, lassi hobuse walla ja lätsi essi selle mõrdsuga saibaga õkwa Päkohtomehe poole abi otsma, päle se om pois minu ka minu ähwardanu walla politzei een, ja mitme tõisen paigan, häbemata teotuse sõnadega. -

Tõiselt om minu hainama kahju walla politzei poolt üle kaetu, ja ma nõwwan kahju tasumist 40. punda.

Hants Märs üttel, et tema hobune om kül nidun olnu, ja Peter Kedus om ka tõeste oma nido päält minu hobuse kinni, ja läits meie kodu poole, kos ka tema oma kodu meist möda minnä oli, ja mina tulli een teda kül kodu ja lätsi ka kül Matzi uusaija päält, Peter Kedusele aija tade tee pääle wasta, ja ütli anna mo hobene sija, Peter laskis hobese käest walla, ja wõttis se sama kohtu ees olewa puu tee weerest maast ja lei mulle selle puuga olla päle, ja lei minu õkwa tee päle pikkali maha, seda nägi Pussu monamees Sandre                             , se oli Pussu nurmen hobesid ajanu.

Minul es ole kodust minen üttegi puud käen ei ole ka Peter Kedust lüwwa lubanu.

Kohus mõistis, et pois Ants Märs peap walla politzei üle kaemisen wöörmündre Andres Sootla arwamise järrele 25. ehk 20. punda hainama kahju et 15. punda peap Ants Märs oma palgast ärä masma kui hainu ei sa siis 3. rbl.

Ants Märs ei ole selega selle perast rahu, et minu hobune sel ööl ni palju hainu ärä es süü, sel samal kõrral üttel perra, et ta sellega rahul om.

Ants Märs üttel, et ma ole kül seda kohtu een waletanu, et, ma puga, Peter Keduse tee pääl wasta es lää, mina wõtti koba mant asja rukkast see saiba ja lätsi tee pääle Peter Kedusele wastu lubasi ja tahtsi kül tälle lüwwa, aga ta wõttis puu kinni, es lase hendale lüwwä, lask hobese õkwa lahti, ja läits selle puuga päkohtomehe poole, ja need tõise ähwarduse, ja teo-

tuse om ka kõik õige, ma ole seda kõik tennu ja pallen seda kõik andis ma ole selle man täweste süidlane, ja palun kõik andis. -

Rentniku pois Sandre,                  lubas mulle walle tunistajas tulla, lubas tunistada, et Peter Keedus, ehk suremb om wähäma maha löönu    Seda kõnet kuliwa, Johan Ramat, Kusta ja Märt Nusberg, Krüüdnerist.

Pusu kõrtsi pois                                    käsk ni üttelda, et Peter om mulle lönu, seda üttel ta ilma et keagi kulis

Sel 27 juni 1886.

                   Päkohtomees M Karru.

                    Kohtumees J. Aleksanderson.

                              - " -    J. Kulberg.

Weskimõisa wallast Kulla Peter Kedus kaebap, et Matsi pois Ants Märs om minu nidu hobusega ärä söötnu, ja hobuse olen mina kinni wõtnu ja pois Ants Märs om minu käest se hobuse wägiwaltselt ärä wõtnu Matsi talu usaija tagan, ta läits enne minu ähwarden kodu, ja tulli ütte saibaga mulle wasta mes 6 jalga pik ja 2 1/2 tolli jämme oli ja üttel kui sa hobest walla ei lasse ma lööga, ma ütli ei lasse, selle päle tahtse pois mulle lüwwa ma sai puu lömise pääl kinni wõtta, lassi hobuse walla ja lätsi essi selle mõrdsuga saibaga õkwa Päkohtomehe poole abi otsma, päle se om pois minu ka minu ähwardanu walla politzei een, ja mitme tõisen paigan, häbemata teotuse sõnadega. -

Tõiselt om minu hainama kahju walla politzei poolt üle kaetu, ja ma nõwwan kahju tasumist 40. punda.

Hants Märs üttel, et tema hobune om kül nidun olnu, ja Peter Kedus om ka tõeste oma nido päält minu hobuse kinni, ja läits meie kodu poole, kos ka tema oma kodu meist möda minnä oli, ja mina tulli een teda kül kodu ja lätsi ka kül Matzi uusaija päält, Peter Kedusele aija tade tee pääle wasta, ja ütli anna mo hobene sija, Peter laskis hobese käest walla, ja wõttis se sama kohtu ees olewa puu tee weerest maast ja lei mulle selle puuga olla päle, ja lei minu õkwa tee päle pikkali maha, seda nägi Pussu monamees Sandre                             , se oli Pussu nurmen hobesid ajanu.

Minul es ole kodust minen üttegi puud käen ei ole ka Peter Kedust lüwwa lubanu.

Kohus mõistis, et pois Ants Märs peap walla politzei üle kaemisen wöörmündre Andres Sootla arwamise järrele 25. ehk 20. punda hainama kahju et 15. punda peap Ants Märs oma palgast ärä masma kui hainu ei sa siis 3. rbl.

Ants Märs ei ole selega selle perast rahu, et minu hobune sel ööl ni palju hainu ärä es süü, sel samal kõrral üttel perra, et ta sellega rahul om.

Ants Märs üttel, et ma ole kül seda kohtu een waletanu, et, ma puga, Peter Keduse tee pääl wasta es lää, mina wõtti koba mant asja rukkast see saiba ja lätsi tee pääle Peter Kedusele wastu lubasi ja tahtsi kül tälle lüwwa, aga ta wõttis puu kinni, es lase hendale lüwwä, lask hobese õkwa lahti, ja läits selle puuga päkohtomehe poole, ja need tõise ähwarduse, ja teo-

tuse om ka kõik õige, ma ole seda kõik tennu ja pallen seda kõik andis ma ole selle man täweste süidlane, ja palun kõik andis. -

Rentniku pois Sandre,                  lubas mulle walle tunistajas tulla, lubas tunistada, et Peter Keedus, ehk suremb om wähäma maha löönu    Seda kõnet kuliwa, Johan Ramat, Kusta ja Märt Nusberg, Krüüdnerist.

Pusu kõrtsi pois                                    käsk ni üttelda, et Peter om mulle lönu, seda üttel ta ilma et keagi kulis