Ette tulid Punaku Kolga peremehed: Peter Usin, Andres Nikopensius, Johann Sokk, Jaan Holz, Jaan Mandli, Peter Jõgewa ja Karl Pillberg ja Wiru Weski mölder Otto Leis ja palusid järelseiswad kontrakti mis eespool nimetud peremeeste ja möldre wahel 19mal Novembril minewa aasta mahatehtud on saanud, lepingu raamatusse sissekirjutada, mis sonnasõnalt nõnda käib:
Kontrakt
Tänasel pääwal tegid Punaku Kolga peremehed: Peter Ussin, Andres Nikopensius, Johann Sokk, Jaan Holz, Jaan Mandli Peter Jõgewa ja Carl Pillberg Erastwere wallast Otto Leis ka järelseiswa kontrakti maha:
Eespool nimetud peremehed annawad Wiru weski, mille eesõiguse praegune mölder Johann Link, Otto Leis'le 310 rub. eest äramüünud on järelseiswa tingimistega Otto Leis kätte:
§ 1.
Otto Leis wõttab Wiru Weski Lingi käest nende oma wahel tehtud lepingu järele 14mal Decembril 1884 oma kätte kuni 23 Aprillini 1914 /tuhat ühekssada neliteistkümmend/
§ 2.
Weski on Leisi käes 23mast Aprillist 1884 pääle 15 aastad ilma rendita see on kuni 23 Aprillini 1899. 23 Aprillist 1899 pääle kuni 23 Aprillini 1914 maksab aga Otto Leis peremeestele iga aasta 100 (sada) rubla renti.
§ 3.
23 Aprillil 1914 lõpeb see kontrakti aeg otsa ja peremehed wõiwad Otto Leis'le uued tingimised ette panna. On Otto Leis nende tingimistega rahul, siis ei wõi weski mite teiste kätte äraantud saada waid jääb Leis kätte edasi. Ei taha aga Leis uueste ette pantud tingimistega mite rahul olla, siis annab tema weski käest ära ja masinad, mis tema weskile juure on ehitanud jääwad weskiga peremeestele millede eest aga peremehed Leis'le nende wäärt olew hind peawad wäljamaksma. (Praegune weski on ühe ainukese jahwatuse kiwiga). Weski peab äraandmise juures hääs korras olema.
§ 4.
Otto Leis lubab selle weski juure pääle jahu jahwatamise ehitada: linaajamise ja willakraasimise masinad, linaseemne puhastus, kruubi masin ja rõiwawanutus ja kui arwab ka püügli löömise.
§ 5.
Kõigile eespool nimetud peremeestele ja ka Koolmeistrile jahwatab Leis nende jahwatuse, ajab linad, kraasib willad ja wanutab kangad ilmamaksuta. Muude masinate töö, mis Leis weski juure ehk ehitama saab ei saa mite peremeestele ilma maksuta tehtud. Korra ootamise õigus on peremeestele teiste jahwatajatega üteline. Jahwatab keegi nendest peremeestest wõõrast jahwatust ehk teeb muud tööd oma nime all ilmmaksuta ja tuleb see awalikuks siis maksab süüdlane 25 rub. trahwi möldre hääks.
Niisama maksab ka mölder kui kellegile midagi wilja juurest ehk muu juurest ära wõttab ja see awalikuks tuleb 25 rub. kahju saaja hääks trahwi.
§ 6.
Weskiga ühes saab Leis 1 wakamaa maad; 3 wakamaad rendiwad peremehed möldrele weel juure ja selle 3 wakamaa eest maksab mölder iga aasta 9 rub. renti.
§ 7.
Möldre lehm käib suwel külakarjas. Karjatse palga maksab mölder karjusile isi, nii kui karjusega oma wahel lepiwad. Hobust wõib mölder külakoplis pidada ja Kui niidud lahti on siis ka niidu pääl.
§ 8.
Järwe wesi wõib nii korgeks tõstetud saada et küla maije seest mite wälja ei läha.
§ 9.
Mis järwe wee läbi keegi kahju saab wastutawad külaperemehed ja nimelt Peter Usinale, kes selle wee läbi kahju saab õijendawad külaperemehed omast ütsilisest koplist hainamaaga Johann Sokka aia nukka juurest ütsi jakku edasi selle suure kiwi pääle.
§ 10.
Selle kontrakti wäärtus lähab niihästi peremeeste kui ka Leisi poolt , nende pärandajate pääle üle.
§ 11.
Seda kahju mis Andres Nikopensius ehk selle läbi saab et wesi tema nurme perwe sisse murrab lubab mölder tema wäärtust mööda tasuda.
Seda kontrakti tunistawad Kontrakti tegiad oma käe allakirjutamisega.
Kähris 19 November 1884.
Weski rendi pääleandjad
Peter Ussin [allkiri] Andres Nikopensius XXX
Rendi pääle wõtja Otto Leis [allkiri]
Ette tulid Punaku Kolga peremehed: Peter Usin, Andres Nikopensius, Johann Sokk, Jaan Holz, Jaan Mandli, Peter Jõgewa ja Karl Pillberg ja Wiru Weski mölder Otto Leis ja palusid järelseiswad kontrakti mis eespool nimetud peremeeste ja möldre wahel 19mal Novembril minewa aasta mahatehtud on saanud, lepingu raamatusse sissekirjutada, mis sonnasõnalt nõnda käib:
Kontrakt
Tänasel pääwal tegid Punaku Kolga peremehed: Peter Ussin, Andres Nikopensius, Johann Sokk, Jaan Holz, Jaan Mandli Peter Jõgewa ja Carl Pillberg Erastwere wallast Otto Leis ka järelseiswa kontrakti maha:
Eespool nimetud peremehed annawad Wiru weski, mille eesõiguse praegune mölder Johann Link, Otto Leis'le 310 rub. eest äramüünud on järelseiswa tingimistega Otto Leis kätte:
§ 1.
Otto Leis wõttab Wiru Weski Lingi käest nende oma wahel tehtud lepingu järele 14mal Decembril 1884 oma kätte kuni 23 Aprillini 1914 /tuhat ühekssada neliteistkümmend/
§ 2.
Weski on Leisi käes 23mast Aprillist 1884 pääle 15 aastad ilma rendita see on kuni 23 Aprillini 1899. 23 Aprillist 1899 pääle kuni 23 Aprillini 1914 maksab aga Otto Leis peremeestele iga aasta 100 (sada) rubla renti.
§ 3.
23 Aprillil 1914 lõpeb see kontrakti aeg otsa ja peremehed wõiwad Otto Leis'le uued tingimised ette panna. On Otto Leis nende tingimistega rahul, siis ei wõi weski mite teiste kätte äraantud saada waid jääb Leis kätte edasi. Ei taha aga Leis uueste ette pantud tingimistega mite rahul olla, siis annab tema weski käest ära ja masinad, mis tema weskile juure on ehitanud jääwad weskiga peremeestele millede eest aga peremehed Leis'le nende wäärt olew hind peawad wäljamaksma. (Praegune weski on ühe ainukese jahwatuse kiwiga). Weski peab äraandmise juures hääs korras olema.
§ 4.
Otto Leis lubab selle weski juure pääle jahu jahwatamise ehitada: linaajamise ja willakraasimise masinad, linaseemne puhastus, kruubi masin ja rõiwawanutus ja kui arwab ka püügli löömise.
§ 5.
Kõigile eespool nimetud peremeestele ja ka Koolmeistrile jahwatab Leis nende jahwatuse, ajab linad, kraasib willad ja wanutab kangad ilmamaksuta. Muude masinate töö, mis Leis weski juure ehk ehitama saab ei saa mite peremeestele ilma maksuta tehtud. Korra ootamise õigus on peremeestele teiste jahwatajatega üteline. Jahwatab keegi nendest peremeestest wõõrast jahwatust ehk teeb muud tööd oma nime all ilmmaksuta ja tuleb see awalikuks siis maksab süüdlane 25 rub. trahwi möldre hääks.
Niisama maksab ka mölder kui kellegile midagi wilja juurest ehk muu juurest ära wõttab ja see awalikuks tuleb 25 rub. kahju saaja hääks trahwi.
§ 6.
Weskiga ühes saab Leis 1 wakamaa maad; 3 wakamaad rendiwad peremehed möldrele weel juure ja selle 3 wakamaa eest maksab mölder iga aasta 9 rub. renti.
§ 7.
Möldre lehm käib suwel külakarjas. Karjatse palga maksab mölder karjusile isi, nii kui karjusega oma wahel lepiwad. Hobust wõib mölder külakoplis pidada ja Kui niidud lahti on siis ka niidu pääl.
§ 8.
Järwe wesi wõib nii korgeks tõstetud saada et küla maije seest mite wälja ei läha.
§ 9.
Mis järwe wee läbi keegi kahju saab wastutawad külaperemehed ja nimelt Peter Usinale, kes selle wee läbi kahju saab õijendawad külaperemehed omast ütsilisest koplist hainamaaga Johann Sokka aia nukka juurest ütsi jakku edasi selle suure kiwi pääle.
§ 10.
Selle kontrakti wäärtus lähab niihästi peremeeste kui ka Leisi poolt , nende pärandajate pääle üle.
§ 11.
Seda kahju mis Andres Nikopensius ehk selle läbi saab et wesi tema nurme perwe sisse murrab lubab mölder tema wäärtust mööda tasuda.
Seda kontrakti tunistawad Kontrakti tegiad oma käe allakirjutamisega.
Kähris 19 November 1884.
Weski rendi pääleandjad
Peter Ussin [allkiri] Andres Nikopensius XXX
Rendi pääle wõtja Otto Leis [allkiri]
