Õisu Landrati härra perijatte wöörmündri härra von Stryki käsu peale tulli ette Õisu mõtsa walitseja J Limberg ja kaebas: Naistewalla metsawaht Johann Luts olewad jahiseadust rikkunud ja üle piiri Õisu maa peale jahti pidama tulnud mitte üksinda, waid ka weel wõrad küttid ligi wõtnud.
1, olla Johann Luts sel 30 ja 31 Oktobril 1878 Räime mõtsas hagijaga jänesid ajanud, temaga ühes olnud sel korral Hans Zenter Kaarli wallast ja üks sadulsep Rull või Rulle Suurest Kõppust.
2, olla Johann Luts ja Hans Zenter sel 5ndamal Novembril 1878 jälle hagijaga Räime metsas Suurearu raentikus, arwata üks werst maad Naistewalla piirist kaugel Jännese jahti pidanud.
Wiimase jahi pidamise juures on Õisu wannutud metsawaht Hans Anni ja ka tunnistuseks ligi wõetud Rits Laarmann juurdesaanud ja temma koer pantinnd ja Õisu mõisa wiinud. Wardi härra von Bocki nõudmise peale sai kül koer kätte antud aga asja seletus kohtu hooleks jäetud. Sepärast paluda metsa walitsus seda asja kogukonna kohtu ees protokolli ja niisugust jahi säduse rikumist ühe keiserliku silla kohtu trahwimise alla anda.
Tunnistajad selle asja juure on wannutud metsa waht Hans Anni, Rits Laarmann ja Kõrnitse Jaak Rubel Karlist.
Naistewalla metsa waht Johann Luts sai ette nõutud, kes eesseiswa kaebduse peale wastas: ta olla Wardi härra von Bocki käsu peale Wardi metsas jänese jahti pidanud ja kül ka Hans Zenter ja sadulsep Rulle jahi pidamisele kutsunud. Õisu metsas aga ei ole kaebatu mitte jahti pidanud. Kül olla aga kaebatu jahi koerad sel 31sel Octobril ühe jänesega mis nad Wardi metsas ülesaianud, Õisu piiri sisse jooksnud keda's nad jahi sarwega kohe jälle tagasi kutsunud. Sel 5. Novembril olla jälle kaebatu koer ühe wigaseks lastud jänese järel Wardi metsast Õisu maa peale jooksnud kus Õisu Kõrnitse talu koerad mis ühest inimesest ässitud - tema jahi koera wastu jooksnud ja kaebatu koera, mis ühes jänesega jälle Wardi maa pale pidanud tagasi tulema uueste Oisu maa sisse tagasi aianud, kus kaebatu koer siis Õisu metsawahist Hans Anni kinni wõetud saanud. Koer olla Õisu metsa walitsuse poolt jälle tagasiantud saanud, agga koer olla wigaseks tehtud, et tedda ennam pruukida ei woi.
Sepärast kaebatu paluda, et süüalune saaks sunnitud kaebatule kahju tasumist maksa, sest et ilm asjata tema koer panditud ja wigaseks tehtud saanud ja nimelt:
| 1 |
7 päewa koera kinni pantimise eest a' 3 rubla |
21 Rb |
| 2 |
koerale järele saatmise eest |
3 " |
| 3 |
koera eest, mis pantimise pärast wigaseks saanud ehk tappetud |
50 " |
|
Summa |
74 Rb |
Tunnistajaks se üle, et koer wigaseks jäännd andis kaebatu üles: Ann Pihlak, Adam Josepsaar Loodist ja weel Reet Josepsaar Loodist.
Õisu metsawaht Hans Anni tunnistas ta olla 5 Nowembril 1878 üht jahi koera Õisu metsas Räime raentikkus kinni wõtnud ja natuke maad edasi läinud ja seal ka Naistewalla metsa wahti Johann Luts näinud, kes Õisu ma peal pussiga olnud ja tunnistaja käest oma koera kätte küskinud, tunnistaja aga ei ole seda teinud, waid koera Oisu mõisa wiinud. muud ta ei teada.
Rits Larmann Kaarlist tunnistas. ta olla juures olnud sel 5 Nowembril ja näinud, kui metsa waht Hans Anni üht koera Oisu metsass Kõrnitse tee ääres kinni wõtnud, natuke maad edasi minnes kunni Suure aru heinamaa ääre, tulnud neile ka Naistewalla metsa waht Johan Luts wastu, kes Hans Anni käest omma koera kätte küskinud, aga Anni seda mite teinud. Jahi pidamisest ega pussi laskmisest ei ole tunnistaja midagi näinud ega kuulnud.
Jaak Rubel Kaarlist tunnistas: 31 Octobril 1878 olla tunnistaja näinud kui metsawaht Johann Luts kahe teise küttiga Õisu metsast ja nimelt tunnistaja maa peal kahe koeraga jahti pidanud. kas nad midagi metsa lindu ehk looma lasknud, seda ta ei tea. Enne seda olla tunnistaja ka kahel päewal jahi healt Õisu maa peal kuulnud, aga kes seal jahti pidanud, seda ta ei teada.
Kaebatu palus kohut, et Jaak Rubel ja Rits Larmann mitte temma asja tunnistajaks ei saaks wastu wõetud, sest et nad kaebatuga wiha mehed on ja nimelt Rits Larmann sepärast, et kaebatu teda metsa warguse pealt kinni wõtnud ja tema see eest trahwi maksnud ja Jaak Rubel, et kaebatu tema poia peale metsa walitsuse juures jahipidamise pärast kaebamas käinud ja sellel sepärast tema püss käest ära woetud sai.
Reet Josepsaar Loodist tunnistas: ta olla kuulnud kui Hans Anni Oisu metsawaht, rääkinnd: Johann Lutsu koer kui ta teda pantinud ja õisu mõisa wedanud, tahtnud temal käe otsast ära wedada, sest et ta sugugi järel ei käinud, waid teda pidanud järel wedama.
sepeale sai arwatud: assi polele jätta ülesantud tunnistajad ette tellida ja siis assi otsusele saata.
Jaak Raegson [allkiri]
Jan Mõrd [allkiri]
Johann Lensin [allkiri]
Õisu Landrati härra perijatte wöörmündri härra von Stryki käsu peale tulli ette Õisu mõtsa walitseja J Limberg ja kaebas: Naistewalla metsawaht Johann Luts olewad jahiseadust rikkunud ja üle piiri Õisu maa peale jahti pidama tulnud mitte üksinda, waid ka weel wõrad küttid ligi wõtnud.
1, olla Johann Luts sel 30 ja 31 Oktobril 1878 Räime mõtsas hagijaga jänesid ajanud, temaga ühes olnud sel korral Hans Zenter Kaarli wallast ja üks sadulsep Rull või Rulle Suurest Kõppust.
2, olla Johann Luts ja Hans Zenter sel 5ndamal Novembril 1878 jälle hagijaga Räime metsas Suurearu raentikus, arwata üks werst maad Naistewalla piirist kaugel Jännese jahti pidanud.
Wiimase jahi pidamise juures on Õisu wannutud metsawaht Hans Anni ja ka tunnistuseks ligi wõetud Rits Laarmann juurdesaanud ja temma koer pantinnd ja Õisu mõisa wiinud. Wardi härra von Bocki nõudmise peale sai kül koer kätte antud aga asja seletus kohtu hooleks jäetud. Sepärast paluda metsa walitsus seda asja kogukonna kohtu ees protokolli ja niisugust jahi säduse rikumist ühe keiserliku silla kohtu trahwimise alla anda.
Tunnistajad selle asja juure on wannutud metsa waht Hans Anni, Rits Laarmann ja Kõrnitse Jaak Rubel Karlist.
Naistewalla metsa waht Johann Luts sai ette nõutud, kes eesseiswa kaebduse peale wastas: ta olla Wardi härra von Bocki käsu peale Wardi metsas jänese jahti pidanud ja kül ka Hans Zenter ja sadulsep Rulle jahi pidamisele kutsunud. Õisu metsas aga ei ole kaebatu mitte jahti pidanud. Kül olla aga kaebatu jahi koerad sel 31sel Octobril ühe jänesega mis nad Wardi metsas ülesaianud, Õisu piiri sisse jooksnud keda's nad jahi sarwega kohe jälle tagasi kutsunud. Sel 5. Novembril olla jälle kaebatu koer ühe wigaseks lastud jänese järel Wardi metsast Õisu maa peale jooksnud kus Õisu Kõrnitse talu koerad mis ühest inimesest ässitud - tema jahi koera wastu jooksnud ja kaebatu koera, mis ühes jänesega jälle Wardi maa pale pidanud tagasi tulema uueste Oisu maa sisse tagasi aianud, kus kaebatu koer siis Õisu metsawahist Hans Anni kinni wõetud saanud. Koer olla Õisu metsa walitsuse poolt jälle tagasiantud saanud, agga koer olla wigaseks tehtud, et tedda ennam pruukida ei woi.
Sepärast kaebatu paluda, et süüalune saaks sunnitud kaebatule kahju tasumist maksa, sest et ilm asjata tema koer panditud ja wigaseks tehtud saanud ja nimelt:
| 1 |
7 päewa koera kinni pantimise eest a' 3 rubla |
21 Rb |
| 2 |
koerale järele saatmise eest |
3 " |
| 3 |
koera eest, mis pantimise pärast wigaseks saanud ehk tappetud |
50 " |
|
Summa |
74 Rb |
Tunnistajaks se üle, et koer wigaseks jäännd andis kaebatu üles: Ann Pihlak, Adam Josepsaar Loodist ja weel Reet Josepsaar Loodist.
Õisu metsawaht Hans Anni tunnistas ta olla 5 Nowembril 1878 üht jahi koera Õisu metsas Räime raentikkus kinni wõtnud ja natuke maad edasi läinud ja seal ka Naistewalla metsa wahti Johann Luts näinud, kes Õisu ma peal pussiga olnud ja tunnistaja käest oma koera kätte küskinud, tunnistaja aga ei ole seda teinud, waid koera Oisu mõisa wiinud. muud ta ei teada.
Rits Larmann Kaarlist tunnistas. ta olla juures olnud sel 5 Nowembril ja näinud, kui metsa waht Hans Anni üht koera Oisu metsass Kõrnitse tee ääres kinni wõtnud, natuke maad edasi minnes kunni Suure aru heinamaa ääre, tulnud neile ka Naistewalla metsa waht Johan Luts wastu, kes Hans Anni käest omma koera kätte küskinud, aga Anni seda mite teinud. Jahi pidamisest ega pussi laskmisest ei ole tunnistaja midagi näinud ega kuulnud.
Jaak Rubel Kaarlist tunnistas: 31 Octobril 1878 olla tunnistaja näinud kui metsawaht Johann Luts kahe teise küttiga Õisu metsast ja nimelt tunnistaja maa peal kahe koeraga jahti pidanud. kas nad midagi metsa lindu ehk looma lasknud, seda ta ei tea. Enne seda olla tunnistaja ka kahel päewal jahi healt Õisu maa peal kuulnud, aga kes seal jahti pidanud, seda ta ei teada.
Kaebatu palus kohut, et Jaak Rubel ja Rits Larmann mitte temma asja tunnistajaks ei saaks wastu wõetud, sest et nad kaebatuga wiha mehed on ja nimelt Rits Larmann sepärast, et kaebatu teda metsa warguse pealt kinni wõtnud ja tema see eest trahwi maksnud ja Jaak Rubel, et kaebatu tema poia peale metsa walitsuse juures jahipidamise pärast kaebamas käinud ja sellel sepärast tema püss käest ära woetud sai.
Reet Josepsaar Loodist tunnistas: ta olla kuulnud kui Hans Anni Oisu metsawaht, rääkinnd: Johann Lutsu koer kui ta teda pantinud ja õisu mõisa wedanud, tahtnud temal käe otsast ära wedada, sest et ta sugugi järel ei käinud, waid teda pidanud järel wedama.
sepeale sai arwatud: assi polele jätta ülesantud tunnistajad ette tellida ja siis assi otsusele saata.
Jaak Raegson [allkiri]
Jan Mõrd [allkiri]
Johann Lensin [allkiri]
