Kaarli walla Meusse talu rentnik Tõnnis Wiil tulli ette ja kaebas, Meuse talu omanik ehk rendi andja Johann Siemann olla kaebajal Jakobi pääwal1 878 rendi kontrahti ülesütelnud. Kaebaja aga ei woi niisuguse ülesütlemisega mitte rahul olla, sest et nende wahel tehtud kontraht seda ülesütlemise õigust Johann Siemannil mitte ei lubada, waid nende rendi kontraht kolme aasta peale rendi aega kinnitab, kui rendi wõtja poolt mitte ülesütteltud ei saa. Kui rendi andja oma ülesütlemise juurde jääda ja kaebajat talust wälja aiada, siis nõuda kaebaja nende kahe puuduwa rendi aasta eest 500 rubla (se on selle talu kahe aasta rend) Kahju tasumiseks. Üehes andis Tõnnis Wiil ette, et Johann Siemann omalt poolt ka nende wahel tehtud kontrahti ei pidada, sel kombel, et Johann Siemann ühe 2 aastase sea, mis kontrahti järel kaebaja tappa ja pruukida olnud, on oma woliga kaebaja käest ära wõtnud ja tapnud, selle eest nõuda kaebaja 15 Rb omale kahju tasumiseks.
Wiimaks tõi weel kaebaja ette, et Johann Sieman tema heinad kinni pidada lukku taha ja se läbi kaebaja elajad keik ära nälgida, nenda et ta oma hobustega mingisugust wedu enam ei woi teha, kuna ta nüüd puu ehk muu kraami wedamisega omale raha wõiks tenida. selle kahju tasumiseks nõuda ta 25 Rb.
Johann Siemann wastas kaebduse peale, ta olla kül Tõnnis Wiilil üles ütelnud 25 Juulil 1878, et ta talust peab wälja minema Jürri pääwal 1879. Seda ülesütlemist olla kaebatu sepärast teinnd, et Wiil rendikontrahti tingimised mitte ei ole täitnud. Kaebatu tunnistas ka tõeks, et ta sea Wiili käest ära wõtnud, mis Wiil aga ise lubanud, heinu ei ole kaebatu mitte Wiilile keelnud, waid olla kül omalt poolt ühe lukku heina pöningu ette pannud, mis järel Wiil iga kord, kui ta heinu tahab, wõtme peab kaebatu käest wõtma.
Kohtiu mehed Jaan Mõrd ja Peter Leppik tunnistasid, nad olla juures olnud kui Wiil nimetud siga Johann Siemannil kätte lubannd.
Kui Meuse talu rendikondrahist, mis Wiili ja Siemani wahel tehtud, näha olli, et rendi andjal Johann Siemannil mitte õigus ei ole rendi kontrahti enne 3 aastad rendi aega üles üttelda ja weel et Johann Siemann ka mingi kombel tõendada ei wõinud, et Tõnnis Wiil oma kontrahti tingimused täitmatta jätnud, siis sai tehtud
Otsuseks: Johann Siemani poolt kuulutud Meuse talu rendi kontrahti ülesütlemine tühjaks teha ja se samma weel kahe aasta peale ommas wõimus hoida. Tõnnis Wiil aga omma eespool nimetud kahjutasumistega rahule nomida. se pärast, et ta neid mitte tõendada ei wõinud.
Otsus sai kohtu käiatele kuulutud ja olli Tõnnis Wiil sellega rahul, Johann Siemann aga palus mõtlemise aega.
Jaak Raegson [allkiri]
Jan Mõrd XXX
Peter Leppik [allkiri]
Kaarli walla Meusse talu rentnik Tõnnis Wiil tulli ette ja kaebas, Meuse talu omanik ehk rendi andja Johann Siemann olla kaebajal Jakobi pääwal1 878 rendi kontrahti ülesütelnud. Kaebaja aga ei woi niisuguse ülesütlemisega mitte rahul olla, sest et nende wahel tehtud kontraht seda ülesütlemise õigust Johann Siemannil mitte ei lubada, waid nende rendi kontraht kolme aasta peale rendi aega kinnitab, kui rendi wõtja poolt mitte ülesütteltud ei saa. Kui rendi andja oma ülesütlemise juurde jääda ja kaebajat talust wälja aiada, siis nõuda kaebaja nende kahe puuduwa rendi aasta eest 500 rubla (se on selle talu kahe aasta rend) Kahju tasumiseks. Üehes andis Tõnnis Wiil ette, et Johann Siemann omalt poolt ka nende wahel tehtud kontrahti ei pidada, sel kombel, et Johann Siemann ühe 2 aastase sea, mis kontrahti järel kaebaja tappa ja pruukida olnud, on oma woliga kaebaja käest ära wõtnud ja tapnud, selle eest nõuda kaebaja 15 Rb omale kahju tasumiseks.
Wiimaks tõi weel kaebaja ette, et Johann Sieman tema heinad kinni pidada lukku taha ja se läbi kaebaja elajad keik ära nälgida, nenda et ta oma hobustega mingisugust wedu enam ei woi teha, kuna ta nüüd puu ehk muu kraami wedamisega omale raha wõiks tenida. selle kahju tasumiseks nõuda ta 25 Rb.
Johann Siemann wastas kaebduse peale, ta olla kül Tõnnis Wiilil üles ütelnud 25 Juulil 1878, et ta talust peab wälja minema Jürri pääwal 1879. Seda ülesütlemist olla kaebatu sepärast teinnd, et Wiil rendikontrahti tingimised mitte ei ole täitnud. Kaebatu tunnistas ka tõeks, et ta sea Wiili käest ära wõtnud, mis Wiil aga ise lubanud, heinu ei ole kaebatu mitte Wiilile keelnud, waid olla kül omalt poolt ühe lukku heina pöningu ette pannud, mis järel Wiil iga kord, kui ta heinu tahab, wõtme peab kaebatu käest wõtma.
Kohtiu mehed Jaan Mõrd ja Peter Leppik tunnistasid, nad olla juures olnud kui Wiil nimetud siga Johann Siemannil kätte lubannd.
Kui Meuse talu rendikondrahist, mis Wiili ja Siemani wahel tehtud, näha olli, et rendi andjal Johann Siemannil mitte õigus ei ole rendi kontrahti enne 3 aastad rendi aega üles üttelda ja weel et Johann Siemann ka mingi kombel tõendada ei wõinud, et Tõnnis Wiil oma kontrahti tingimused täitmatta jätnud, siis sai tehtud
Otsuseks: Johann Siemani poolt kuulutud Meuse talu rendi kontrahti ülesütlemine tühjaks teha ja se samma weel kahe aasta peale ommas wõimus hoida. Tõnnis Wiil aga omma eespool nimetud kahjutasumistega rahule nomida. se pärast, et ta neid mitte tõendada ei wõinud.
Otsus sai kohtu käiatele kuulutud ja olli Tõnnis Wiil sellega rahul, Johann Siemann aga palus mõtlemise aega.
Jaak Raegson [allkiri]
Jan Mõrd XXX
Peter Leppik [allkiri]
