Kaarli walla perremees Kusta Leppik tulli ette ja kaebas, ta tütruk Ann Rääts olla kaebajal essi ülles üttelnud et ta ärra tahab minna, peale selle monne päewa pärrast olla kaebadu ennast paigal tellinud, et kaebaja kulnud et ta (kaebatu) Hans Uinti jure teenistuse tellinud, kaebaja palluda kohud et kaebatu saaks sunitud paigale jäda ehk asta palk wälja maksma kui ta teenistuse ei tahha jääda. palk on raha peale arwatud ja on nimelt siis suma 26 Rb 50 kopik.
Ann Rääts wastas kaebtuse peale ta olla kül esside kaebajal ülles üttelnud ja peale selle olla kaebatu paigal lubanud jääda, aga kaebatu emma ei olle lubanud mitte oma haiguse pärrast tallu teenistuse minna sepärrast, et ema nimelt talitajad prugib. teisel päewal homiko olla kaebatu ema kaebaja jure läinud ja ülles ütelnud et ta tütart mitte omma haiguse pärrast tallu teenistuse ei woi enam heita.
Kadri Käär andis tunnistust ta olla jures olnud kui Ann Rääts perremehe Leppikul paigal telinud.
Kui kohtu käiadel keige wähwmad ette tua ei olnud, ühhendasid kohtu liigmed enndid selle
Otsusele:Et tunnistaja põhjusel ja Ann Rääts wälja ütlemise järrel selgest nähha olli, et Ann Rääts Teenistuse paigal telinud, siis jääb Ann Rääts Leppikul 1879 aasta Aprillist kunni 1880 ast 23 Aprillini, teenistuse paigal ja kui Ann Räätsa ema haige on, siis peab Kusta Leppik kui tarwis kaebatud emale abbiks anda ja kui kaebatu mitte tenistuse ei läha peab ta nimelt asta palk 26 Rb 50 Cp kaebajal wäljamaksma
Kohtumees Johann Lensin [allkiri]
- " - Jaan Mõrd
- " - Peter Kogger [allkiri]
Kaarli walla perremees Kusta Leppik tulli ette ja kaebas, ta tütruk Ann Rääts olla kaebajal essi ülles üttelnud et ta ärra tahab minna, peale selle monne päewa pärrast olla kaebadu ennast paigal tellinud, et kaebaja kulnud et ta (kaebatu) Hans Uinti jure teenistuse tellinud, kaebaja palluda kohud et kaebatu saaks sunitud paigale jäda ehk asta palk wälja maksma kui ta teenistuse ei tahha jääda. palk on raha peale arwatud ja on nimelt siis suma 26 Rb 50 kopik.
Ann Rääts wastas kaebtuse peale ta olla kül esside kaebajal ülles üttelnud ja peale selle olla kaebatu paigal lubanud jääda, aga kaebatu emma ei olle lubanud mitte oma haiguse pärrast tallu teenistuse minna sepärrast, et ema nimelt talitajad prugib. teisel päewal homiko olla kaebatu ema kaebaja jure läinud ja ülles ütelnud et ta tütart mitte omma haiguse pärrast tallu teenistuse ei woi enam heita.
Kadri Käär andis tunnistust ta olla jures olnud kui Ann Rääts perremehe Leppikul paigal telinud.
Kui kohtu käiadel keige wähwmad ette tua ei olnud, ühhendasid kohtu liigmed enndid selle
Otsusele:Et tunnistaja põhjusel ja Ann Rääts wälja ütlemise järrel selgest nähha olli, et Ann Rääts Teenistuse paigal telinud, siis jääb Ann Rääts Leppikul 1879 aasta Aprillist kunni 1880 ast 23 Aprillini, teenistuse paigal ja kui Ann Räätsa ema haige on, siis peab Kusta Leppik kui tarwis kaebatud emale abbiks anda ja kui kaebatu mitte tenistuse ei läha peab ta nimelt asta palk 26 Rb 50 Cp kaebajal wäljamaksma
Kohtumees Johann Lensin [allkiri]
- " - Jaan Mõrd
- " - Peter Kogger [allkiri]
