Maamõõtja Herrä Rosenthal, wallawanemb Peter Paidra, kohtumees Peter Nemwalz ja Tennäsilma küllä Nõumeeste man olekin leppiwa Tennasilma küllä peremehe, al olewa lepingut tetten

Et kül nüüd wastse wiisi perrä meie maad om kätte jaetu, ei woi meije sedä weel jalla päält nink õkwa sel suwel wastse wiisi perrä pruukma nakkata sest et selle läbi mõni suurt kahjo saab, enegi sündku meie ma pruukime nida:

1, egä ütte röäle pantu sitta päält kats wilja, kui om: rüga nin tõug messugone taht.

2, Kartoflide maast, kui om kesä pääle sit pantu üts tõug pääle kartofli, kui om wanna saisnu ristik haina ma ehk röä kõrre pääle sit pantu, sis pääle kartofli kats tõugu, ent kui röä kõrele, ehk ristik haina maha ilma sittata oma kartofli tettu, sis ei woi enamb tõigu ei ka midagi tettä, jääb nii kui kesä maha.

3, wana ristik haina asemelt saab ka üts tõug enegi 1875.

4, Kesä pääle ei woi enamb minkisugune tõug tettus saada.

5, Küttisse põllu päält saab perän kütmist kolm wilja wõetus.

6, Wastse platzi pääle asuja pruukwa oma wana aia maad nii kawa kui 1878 aast. , ent selle aia ma eest anab aiama pruukia maad wasta, ja paneb ka egä aasta aia maale sitta.

7. egäütte nurme pääle pantu sitta päält saab enegi kats wilja olgu mes sugune willi taht olnu, kui enegi sis kesä pääle om pantu.

8. pääle selle ei woi sitt enämb tõise krundi sisse  weetus saija.

9. Mõtsa jääwa egäüttele oma leppimise alla.

10. 1875 ei tähenda wana ristik haina enämb midagi oma ja kesä arwo al, enegi wastse külwetu saawa niidetus ja maa jääb sitta panda.

Karrilatzin 27. August 1875.

Karrilatzi külla peremehe lasiwa sedä leppingot ette lugeda ja kinnitawa ka hendäle sedä sama, enegi lepiwa weel sedä manu, et nemä egaütte arritu ja saiswa söödi maa päält tahwa kats wilja ilma sittata wõtta, mes ka neile kindmas jäie.