Veski: Protokolliraamat (1886-1889)
| Leidandmed | EAA.1133.1.3 |
|---|---|
| Kaader | 28 29 |
| Daatum | 15.10.1886 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
15nel oktobril 1886.
Karstmõisast, Mihkel Luik üttel, et mul warrasteti, 27 wastu 28ne septembrit 1885. a üts raudtele wanger ärä, ühes sellega warastedi hobune Adam Johannil kõigi riistadega, ja 3 1/2 wakka linnaseemnid, rehe alt ka ühes, ja neid olen ma siin lade peal kätte sanud. Wanna Prangli mehe, Aleksandre tarrask käest hobuse riista oliwa ka Mihkel Luigal, ja linnaseemne ka M. Luigal, Sep. Adam Ahhi tunistas et see wanger om minu rawwutetu ja om M. Luiga oma. Mihkel Luik üttel wankre om wäärt,
A. Tarrasel sanu wankre Pirmann Jaak Steinbahi käest, 1886 enne Jürripäiwa ostetud 19. rbl eest, ilma redelide, om 24. oktobril 86. Mihkel Numa tunistus
Joosu Jürri Ketsi asjan üttel, Samuel Paal, et mina sei Taniel Möldre wankre peal ühe kolmanda mehega, ja Taniel Möldre lubas mulle ärä müwwä 1. hobune, arwata 4. rbl wankre 6. rbl, 1. kattetu kallewine kask, arwata 30. rbl wäärt, selle arwasi mina omas hinnas 10. rbl. Selle eest ma lubasi 30. rbl aga ta põlgli weites, wimate oles ka ärrä andnu aga mul es ole raha, ma tahtsi, Hendrik Heik käest sel es ole zead ärä müidu, ja es ole ka raha anda. Selle Taniel Möldre tõise seltsi mehe käest ostsi ma ühhe paari kammasid, 1. rbl eest, ja minu saaba ja must pallitu jäiwa Taniel Möldre wankre peale.
Taniel Mölder üttel, et selle wankre man oli ka Mihkel Olesohn wai ei ole, ta om Wastse Koijolast Kuulma külläst, Kinkamäelt Magasipõllu talust perri, wäär nime ma õigest ei tija.-
Se hobune oli sel Magasipõllu talu mehel Mihklil, Olesohnil ja wanger kah. Aga mul om see kattetu kask, ja 1. west, ja üts wäike kuub, neid ostsi mina Mihkli Waask Jürri poig, elap Wäimeren, Zoja tallul perremehe poig. Nee rõiwa ostsin ma Mihkli Waasi käest 10 rbl eest 2. nädali eest. Ja mina elan ka Zoja tallul Mihkli Waaski essa majan.
Samuel Paal üttel, et see väike kuub om Wäimere koolmeistri Kabbeli oma, seda ma wõi julgelt tunistada. Kassuka arwap Joosu kirjotaja ka koolmeistril olewat.
Kährist, kõrwal saisja Jaan Mandli, Josep Mandli 14. a wanna, om Peter Ageniga Unipihast henda wahel hobusega allaaja-
mine ärä lepnuwa, nii, et Agen maksap Madlile 1. rbl, siin kohtu een.
Tartust. August Eduart Kaasik, elap Peetri uulitses No 16 Nalli majas, om siin kohtu ees üles andnu, et tema om Tartu turu peal 1886 a Jürripäiwä ümbre, üks punane märrä küür-säljaga ja tagast ei lase rautada hobune wahetanud, ühe settu käest kelle nimi Iwan Palow, Pihkwa kubermangust Lopotka kantori alt, wahetanud, ühe linalakka märra wasta 4. rbl päle pandmisega. - Ja nüüd olen ma see mehe Iwan Palowi siin laade peal kätte sanud, ja palun tema nimi ja elukoht nii põhja-
ligus tettä, et Makohus teda ette saap kutsu, kui tarwis om.
Iwan Palow tulli ette, ja andis omale nime tõeks, tunnistajaks üles, Tartu linna hobuse töömehe, No 77. Jaan Ärtsman Wana Kuuste mees. Iwan Palos üttel, henda üles antu kohas elawat Werwlitri külas.
Jaan Ärtsman tulli ette ja üttel, et tema tunnep selgeste see inimine Iwan Palow, et ta õigelt om oma nime üles andnu.
A.E. Kaasik üttel, et 28 rbla eest olen ma see hobuse nüünud, ja nõwan seda 28. rbl ka Iwan Palowi käest. Ja mina tunnen see töömees Jaan Ärtsman selgest. Selle üles wõtmise peale ja Jaan Ärtsmani tunistuse pääle luban mina et see kohus see Iwan Palowi see kõrd kodu lasep.
Jaan *rtsman üttel, et sel Iwan Palowil om tõeste tema ülles ande perrä makoht käes, ja peap seddä. - Selle eest ma was-
tutan.
Alla kirjotanud kolm ristiga Jaan Ärtsman XXX
Korastest Märti talust, Kusta Jallas kaebap, et mul wõtsiwa pool wägisi 11 rbl, päle panekiga, hobuse käest ärrä, tundmada mehed, minu essa sai nende pakku minneki ajal ka mannu ja see läits nendele lade patsi lähit ühe talule perra, ja tõi tõiste abil see hobese tagasi, ja ma taha oma hobest ja raha tagasi, selle et ma selle wahetuse läbi palju petta olen sanud. Seda nägi Jonas Linna Korastest.
Kustaw Sarnet Roela wallast, see hobuse wahetaja, tulli ette, ja üttel, et mina olen see hobune, selle poisiga kül waheta-
nud, 11. rbl päle kässi, selle poisi essaga, ja 9. rbl oli neil ennegi raha rohgemb neil es olle Mina jäin sellega rahul ja wahe-
tus oli sellega lõppetetut, - Sest teawat, Sare wallast Kustaw ?
2. Kaarl
1. Tunistaja, Jonas Linna üttel, ma näi, et pois see mehega see hobuse wahet, ja pandis 11. rbl pääle pandnu, nimeld kolm kolmelist, ja 2. rupla tükki. -
Kohus mõistis et Kusta Sarnet peap see 9. rblat Kusta Jallasele tagasi maksma, ja hobeset sawat ka mõlemat omad tagasi, ja wahetus om tühjas arwatud.
Naad om mõlemad sellega rahul.
15nel oktobril 1886.
Karstmõisast, Mihkel Luik üttel, et mul warrasteti, 27 wastu 28ne septembrit 1885. a üts raudtele wanger ärä, ühes sellega warastedi hobune Adam Johannil kõigi riistadega, ja 3 1/2 wakka linnaseemnid, rehe alt ka ühes, ja neid olen ma siin lade peal kätte sanud. Wanna Prangli mehe, Aleksandre tarrask käest hobuse riista oliwa ka Mihkel Luigal, ja linnaseemne ka M. Luigal, Sep. Adam Ahhi tunistas et see wanger om minu rawwutetu ja om M. Luiga oma. Mihkel Luik üttel wankre om wäärt,
A. Tarrasel sanu wankre Pirmann Jaak Steinbahi käest, 1886 enne Jürripäiwa ostetud 19. rbl eest, ilma redelide, om 24. oktobril 86. Mihkel Numa tunistus
Joosu Jürri Ketsi asjan üttel, Samuel Paal, et mina sei Taniel Möldre wankre peal ühe kolmanda mehega, ja Taniel Möldre lubas mulle ärä müwwä 1. hobune, arwata 4. rbl wankre 6. rbl, 1. kattetu kallewine kask, arwata 30. rbl wäärt, selle arwasi mina omas hinnas 10. rbl. Selle eest ma lubasi 30. rbl aga ta põlgli weites, wimate oles ka ärrä andnu aga mul es ole raha, ma tahtsi, Hendrik Heik käest sel es ole zead ärä müidu, ja es ole ka raha anda. Selle Taniel Möldre tõise seltsi mehe käest ostsi ma ühhe paari kammasid, 1. rbl eest, ja minu saaba ja must pallitu jäiwa Taniel Möldre wankre peale.
Taniel Mölder üttel, et selle wankre man oli ka Mihkel Olesohn wai ei ole, ta om Wastse Koijolast Kuulma külläst, Kinkamäelt Magasipõllu talust perri, wäär nime ma õigest ei tija.-
Se hobune oli sel Magasipõllu talu mehel Mihklil, Olesohnil ja wanger kah. Aga mul om see kattetu kask, ja 1. west, ja üts wäike kuub, neid ostsi mina Mihkli Waask Jürri poig, elap Wäimeren, Zoja tallul perremehe poig. Nee rõiwa ostsin ma Mihkli Waasi käest 10 rbl eest 2. nädali eest. Ja mina elan ka Zoja tallul Mihkli Waaski essa majan.
Samuel Paal üttel, et see väike kuub om Wäimere koolmeistri Kabbeli oma, seda ma wõi julgelt tunistada. Kassuka arwap Joosu kirjotaja ka koolmeistril olewat.
Kährist, kõrwal saisja Jaan Mandli, Josep Mandli 14. a wanna, om Peter Ageniga Unipihast henda wahel hobusega allaaja-
mine ärä lepnuwa, nii, et Agen maksap Madlile 1. rbl, siin kohtu een.
Tartust. August Eduart Kaasik, elap Peetri uulitses No 16 Nalli majas, om siin kohtu ees üles andnu, et tema om Tartu turu peal 1886 a Jürripäiwä ümbre, üks punane märrä küür-säljaga ja tagast ei lase rautada hobune wahetanud, ühe settu käest kelle nimi Iwan Palow, Pihkwa kubermangust Lopotka kantori alt, wahetanud, ühe linalakka märra wasta 4. rbl päle pandmisega. - Ja nüüd olen ma see mehe Iwan Palowi siin laade peal kätte sanud, ja palun tema nimi ja elukoht nii põhja-
ligus tettä, et Makohus teda ette saap kutsu, kui tarwis om.
Iwan Palow tulli ette, ja andis omale nime tõeks, tunnistajaks üles, Tartu linna hobuse töömehe, No 77. Jaan Ärtsman Wana Kuuste mees. Iwan Palos üttel, henda üles antu kohas elawat Werwlitri külas.
Jaan Ärtsman tulli ette ja üttel, et tema tunnep selgeste see inimine Iwan Palow, et ta õigelt om oma nime üles andnu.
A.E. Kaasik üttel, et 28 rbla eest olen ma see hobuse nüünud, ja nõwan seda 28. rbl ka Iwan Palowi käest. Ja mina tunnen see töömees Jaan Ärtsman selgest. Selle üles wõtmise peale ja Jaan Ärtsmani tunistuse pääle luban mina et see kohus see Iwan Palowi see kõrd kodu lasep.
Jaan *rtsman üttel, et sel Iwan Palowil om tõeste tema ülles ande perrä makoht käes, ja peap seddä. - Selle eest ma was-
tutan.
Alla kirjotanud kolm ristiga Jaan Ärtsman XXX
Korastest Märti talust, Kusta Jallas kaebap, et mul wõtsiwa pool wägisi 11 rbl, päle panekiga, hobuse käest ärrä, tundmada mehed, minu essa sai nende pakku minneki ajal ka mannu ja see läits nendele lade patsi lähit ühe talule perra, ja tõi tõiste abil see hobese tagasi, ja ma taha oma hobest ja raha tagasi, selle et ma selle wahetuse läbi palju petta olen sanud. Seda nägi Jonas Linna Korastest.
Kustaw Sarnet Roela wallast, see hobuse wahetaja, tulli ette, ja üttel, et mina olen see hobune, selle poisiga kül waheta-
nud, 11. rbl päle kässi, selle poisi essaga, ja 9. rbl oli neil ennegi raha rohgemb neil es olle Mina jäin sellega rahul ja wahe-
tus oli sellega lõppetetut, - Sest teawat, Sare wallast Kustaw ?
2. Kaarl
1. Tunistaja, Jonas Linna üttel, ma näi, et pois see mehega see hobuse wahet, ja pandis 11. rbl pääle pandnu, nimeld kolm kolmelist, ja 2. rupla tükki. -
Kohus mõistis et Kusta Sarnet peap see 9. rblat Kusta Jallasele tagasi maksma, ja hobeset sawat ka mõlemat omad tagasi, ja wahetus om tühjas arwatud.
Naad om mõlemad sellega rahul.