1907a. Märtsi kuu 28 päewal on allakirjutanute wahel Sangaste köstre Karli Karla p. Rossmann ühelt poolt ja talupoja Johan Jaani p. Kender teiselt poolt järgmine kontraht mahatehtud.

§ 1

Nimetatud Rossmann rendib Johan Jaani p. Kenderile põllu, mis wiiskümmend kaks (52) wakamaad suur ja maamõõtja läbi 9 jakku jagatud ja 26 wakamaad ja 3kappi heinamaad, mis maa mõõtja läbi neljawakamaa suuruse jagusesse jagatud, ühe aasta pääle 23 aprillsit 1907a. kuni 23 aprillini 1908 a arwates kolmesaja (300) rubla eest aastas, mis ikka ette tuleb maksta 1 märtsil ükssada wiiskümmend /150) rubla ja 1 nowembril ükssada wiiskümmend (150) rubla maksta on.

§ 2.

Rossmann jätab oma tarwitada: 24 wakkamaad heinamaast ja nimelt jaod: № № 7,8,9,10,11,12 ja wälja renditud heinamaa peal olewast küünist heina ära paneku tarwis see jagu, mis tal 1906a. oli, mille juures rentnikul õigust ei ole rendile andjat keelda nimetatud küüni tarwitamist ja peab lubama rendile andjat ja tema töölisi küüni juure käia ja sõita, niihästi edasi kui ka tagasi.

§ 3,

Aiamaast annab rendile andja rentnikule kõik selle tüki, mis lauda taga on ühes õunapuudega ja heinamaaga. Rentnik saab aasta jooksul kümme (10) sülda kuue jalalise arschina puid.

§ 4.

Pikki õlgi on rentnik kohustatud rendile andjale ühe poole (1/2), aga pudi õlgi ühe kolmandiku (1/3) kõigest saagist andma, nõnda et rendile andja wastu wõtmise juures õlekoormid oma soowi järele walida wõib, ninetatud jaod õiglaselt kätte saaks. Lehma haganaid annab rentnik rendile andjale igast seltsist ühe kolmandiku (1/3) punkti päält ja wiib nad rendile andja määratud hoonesse, aga sigade haganaid annab ta ühe kolmandiku (1/3) punkti päält rendileandjale ja wiib nad wiimase poolt määratud hoonesse. Kõigist linaluist annab rentnik rendile andjale ühe poole (1/2).

§ 5.

Rentnikul on õigus ainult kuus (6) wakamaad lina külwada. kuus wakamaad ehk üks nurm peab ristikheina all olema, millest rentnik kolm wakkamaad oma seemnega külwab ja rendile andja külwab kolm wakamaad oma seemnega sinna nurme, mis ristikheina alla tuleb, mis ka järgmisel aastal rendile andja omaks jääb. Rentnik ei tohi oma loome pärast ruki lõikamist, rendile andja ristikheina peale laske, nõnda sama ei lase rendile andja oma loome rentniku ristikheina tükki peale.

§ 6. 

Rentnik annab sel käes olewal aastal ühe poole (1/2) ristikheina põllust, see on kolm wakamaad rendile andjale sealt, kust wiimane soowib, paneb selle ristikheina rendileandja soowi järele kokku (rõuku) ja weab nad kodu. Rentnik peab talwel rendile andja heinad heinamaalt maksuta kodu wedama; kui suwel rendile andjal heinu on tarwis kodu wedada heinamaalt, siis annab rentnik selleks maksuta oma hobusid. Rentnik annab peale seda ühe (1) wakamaa nurme ristikheina maast rendile andjale  tema soowi järele kartohwli maaks, harib selle rendile andja soowi järele korralikult walmis paneb rendileandja kartulid maha ja harib neid korralikult ära.

§ 7.

Kõik aiamaad, mis § 3 nimetatud ei ole, jätab rendileandja kewadel ja sügisel oma tarwitada. Rentnik harib rendile andja aiamaad wiimase künni järele ära, annab tarwilisel korral põllu töö riistu.

§ 8.

Rentniku karjased peawad suwel rendile andja lehmi ja sigu ilma maksuta hoidma ja ka ühe korraga rentniku karjaga ühes karjamaale ajama. Rentnik wastutab iga kahju eest, mis tema ehk tema pere labi rendileandja karjale sünnib.

§ 9.

Rentnik on kohustatud kõiki aedu korras pidama, mille tarwis puumaterjal rendiandja poolt antud saab, mida aga rentnik juurde peab wedama.

§ 10

Elajate toitu ei tohi rentnik rendikohast ära wedada ega laenotada ei ka wälamineku ajal ära wiia.

§ 11.

Rentnik on kohustatud talwel kõige wähem seitse (7) lüpsi lehma pidama, peale selle ka õhwakesi (kasuwaskaid). Wõeraid lambaid ei tohi rentnik suwel hoida wõtta.

§ 12.

Kui palju ja missused hooned rentnikule  tarwitada antakse, sellega peab ta rahul olema. Renditud maad peab rentnik hääde põllutöö seaduste järele harima, põllukraawid omal kulul korras pidama ja oma wilja niipalju kui wõimalik masinaga pessma. Renditud maa ja hooned peawad selsamal kujul ära antud saama nagu nad wastu wõetud. Wilja seeme peab rentnikul ikka hea olema ja niisugune, nagu rendile andja soowib. Rukiwäljad peawad hästi wõetud ja haritud ning õigel ajal hea seemnega külwatud saama.

§ 13. 

Rentnik on kohustatud rendile andja soowi järele maksuta kaks (2) wakamaad kesä põllust sõnnikuga täis wedama, selle maa sel ajal, kui seda rendile andja wikiseemnetega täis külwama. Wiki hein, mis selle põllu pealt saab, on rendile andja omandus.

§ 14.

Õnnetud juhtumised, nagu põud, rahe, tulekahju, elajate katk j.n.e. mis rentniku pääle wõiwad tulla, ei tohi rendisuuruse ei ka maksu tärmine peale mõjuda; rent peab kõigist juhtumistest hoolimata ja omal ajal makstud saama.

§ 15.

Rentniku kui ka rendileandja surmaga ehk kui rendile andja köstre koha ehk maad kaotab, kaotab kontraht oma wäärtuse sel aastal millal see asi juhtunud.

§ 16.

Kui kihelkond tahab köstri põldude küllest surnuaia jaoks maad saada, siis ei wõi rentnik seda keelda. selle eest saab tema wakamaa eest kihelkonna maa hindajate poolt määratud tasu.

§ 17

Rendile andjal ei ole õigust suwel mitte rohkem kui kaheksa lehma pidada.

Karl Rossmann [allkiri]

Juhan Kender [allkiri]
 

1907 goda Marta 28 dnja (dvadtsat vosmogo dnja) akt sei javilsa zasviditelsstvovaniju Zagnitskomu volostnomu Sudu Okruga 2 Jurjevskogo Verhnjago Krestjanskogo  Suda v pomestsenii Suda, nahodjaštšiesja v Zamok  Zagnitskom  volostnom dome Kisterat m Tealskoi ljuteranskoi Tserkvi Karlom Karlovitsem Rossman i krestaninom Joganom Janovõm Kender, živujuštšimi v Kisterat Teal Keniiskoi volosti - litšno volostnomu sudu izvestnõmi i imejuštšii zakonnuju pravosposobnosti k soveršeniju aktov, pri etom volostnoi sud udostovorjaet,što akt sei protšitan dogovorivajuštšimsja litsam  i sobstvennorutšno podpissan  Karlom Rossman i Jogannom Kender.

Predsedatel E. Oberst [allkiri]

Pissar [allkiri]