Sel 28 Nobril 1886

                        Man oliwa Päkohtomees M. Karru

                                            Kohtomees J. Aleksandersohn

                                               abi  -         J. Numa

Peter Kedus Weskimõisa wallast kaebap, et tema poolema mehe Kulla Jakobi Kulbergi täk om ühel ööl haijan tema 2. war-

sa man olnu, ja nüüd om tõine wars (täk wars) 4 1/2 kuud wanna, haiges jäänu, ja 8. päiwa perast täkku aija sissen olemist

ärä koolnu, ja ma nõwwa, selle warsa eest 20. rbl. Seda Kulbergi täkku õhtul aijan olemist om nännu minu wäimees Peter Ramat, ja seda sündinud kahju luggu üle kaeman om käinu, wöörmündre Andres Sootla

Jakob Kulberg üttel, et 8. päiwa perast warsast täkku kinni olemist, wars ärä om koolnu, om wõls, ehk nimelt reeditsel päiwal, waid wars om koolnu 11-12ne päiwa perast, ja nellepätsel päiwal, ja et see walle om sis arwa ma ka et minu täkku aijan käimese üles anne walle, sest et minu täk mitte Peter Keduse aijast warsu mant kinni ei ole wõetud teap Jakob Pokker Peter Keduse sulane, ja wars nellapä koolnu, teap, om kõnelnu tema naise emä Lotta Pann, om Märt Pokkerile  kõnelnu, ja ka Johan Peljale. Peter Kedus olewat üttelnu, Märt Pokkerile, minu poisile, kui wars sinu massa tulep, sis maa ei nõwwa midagi, aga kui peremehe massa siis ei jätta, sis ma nõwwa täweligu kahju, selle pääle ei massa ma mitte se Peter Keduse kahju nõuda meilt midagi.

Peter Ramat üttel (Mina tulli Sulaoja kõrtsist), et mina näi, kui Jakob Kulbergi täk keski öösi kel 12 ajal aijan meie warsu man olnu ja mina lätsi kinni wõtma aga es sa kätte, täk läits aija wäratest usaida, ja säält üle aija mõtsa ainama päle sinna ta jäi ka minust, mina lätsi ärä kambrete ja arwasi et näide oma hobese ne sääl hainama pääl oliwa, et ta läits sinna mannu, rokemb ma sest ei tija, meie obese oliwa tõisel pool usaijda (Lukki pool) ja tõiste rahwa hobese tõisel pool (Mõisa pool) usaida, Jakob Pokker, üttel mee tulime öse rehele ja mina lätsi hobesid kodu tooma, ja Jakob Kulbergi täk ölli ka meie wankre hobeste man, ja tulli ütten meie hobestega kodu, ja säält lask perrenaine se täkku mul talli wija, täkkul oli päitse pään ja ütte sülle pikku kabbel küllen, warsade man olekit ei ole ma midagi nännu, aga meie omme wannu hobestega oliwa need warsad, kül perast täkku kinni olemist mittu ööd ütten koon tallin ilma waheta, meie hobese oliwa Lukki pool usaida, ja täk oli ka sääl

Märt Pokker üttel, et meie täk oli sel ööl aija all tõiste man kaplan, täk oli nööri katski kakkanu, ja oli tõiste tarre P. Keduse hobeste manu lännu, kos Jakob Pokker ka teda üttel öse olew olnud, kas ta aijan oli ehk mitte, sest ei tija mina, mina kül arwa, et täk warsu mannu sugugi es saa, se wars oli wäega kõhn, ja wõise essi mu wea kätte ärrä koolda. Tütrik Marri kõnel mulle et warsa üttel Latta Penn nellapä ärä koolwat.

Johan Pelja üttel, et Latta Pan üttel, et nellapa koli meie peremehel wars ärä, ja kui ma täkku perra lätsi kinni oleki kõrral, siis üttel perenaine, et latse olewat karjaaija warate walla jätnuwa, ja täk oli siis warsa aida warsu manu lännu, kui Jakob wannu hobusid rehe jäkmise tarwis kodu oli toonu, et täk neile kahju oli tennu es ütle mulle naad keaki kässiwa perre-

mehele üttelda, et essi perrä peap tulema. -

Kohus mõistis, et Peter Kedus, mitte ajaliku üle kaemist ette ei ole wõtnu, ja selget tunistust ei ole ette tuwwa oma üles antu warsa kahjun, selle kaebuse tühjas.

               Mõistus om nendele ette loetud.

Peter Kedus, üttel et ta sellega rahul om.

Jakob Kulberg oli ka rahul.

                                                 Päkohtumees. M. Karro

                                                 Kohtumees. Jaan Aleksandersohn  XXX

                                         abi kohtumees Jaan Numa