PROTOKOLL

Pala: Protokolliraamat (02.10.1886-19.04.1889)

LeidandmedEAA.3089.1.8
Kaader
37
38
39
Daatum19.03.1887
Protokolli number67
Protokolli teema5. Kahjutasu

Tuli ette Palla mõisamoonamees Jürri Niidik ja kaebas, et tema lehm olnu teise lehmadest mõisa elaja laudas ööse 26 Webruaril ära kaewetud ja selle peale 17 päewa perast äralõpnud. See õnnetus oli Jürri Suitsu ehk Jürri Männi lehma läbi sündinud sest mõlemad lehmad oliwad lõast lahti ennast teinud. Nõudis 20 rbl. kahjutasumist. Tunnistajaks nimetas mõisa puusepa naine  Anna Tamm ja mõisa karjus Mart Lail. Ettekutsutud Anna Tamm Abrami naine ja wastas küsimise peale et tema 26. Webruaril homiku läinud tema lehma lauta oma lehma tallitama seal oli karjus Märt Lall teda appi kutsunud Jürri Niidiku lehma kes ennast lõa sisse mähkinud oli lahti tegema.  Ühte teist lehma ei ole tema mitte Niidiku lehma kõrwal näinud aga Jürri Männi ja Jürri Suitso lehmad oliwat lahti olnud, karjus ütelnud temale et Suitsu lehm olnud Niidiku lehma juures olnud aga tema oli teda äraajanud. Kas lehmal wiga sündinud oli ei olnud tema pimedas mitte tähele pannud.

 Märt Lail oli protokolli andnud et ööse 26. Webruaril olla tema lehma talli  läinud ja näinud et Jürri Suitso lehm mitte enam oma koha peal olnud otsimise peale leidnud tema Suitso lehm Jürri Niidiku lehma kõrwal. Niidiku lehm olnud maas ja jalad 2½ korda lõa sissemähitud selle peale oli Abram Tamme naine senna tulnud ja aitanud teda seda lehma lahti teha. Kui palju Niidiku lehm haiget saanud oli, ei olnud tema pealt näha wõinud. Jürri Suitso lehm oli omad ahelad katki kiskunud ja sedawiisi lahti pääsnud. See lehm olnud see kõige kurjem ja kõwem teiste lehmadest, miksperast tema, Lail, mitu korda Jürri Suitsole ütelnud et tema aidik oma lehma ümber teeb sellest ei ole aga Suitso kedagi hoolinud. Jürri Männi lehm oli ka lahti olnud aga oli ühel teisel kohal seisnud, et see lehm teisele wiga teha wõib ei usu tema mitte. Lehma laut ei seisa mitte lukus.

 Ettekutsutud Jürri Suitso Palla mõisa moonamees ja wastas küsimise peale, et tema oma lehma ümber küll üks aidik teinud oli aga lehm oli ennast lahti kiskunud ega kas just tema lehm seda õnnetust teinud ei usu tema see wõib ka Jürri Männi lehma läbi tulnud olla, ülepea karjus pidanud ööse järele waatama, seda ei ole aga tema mitte teinud.

Ettekutsutud Jürri Männi ja wastas küsimise peale et tema lehm küll lahti läinud oli aga tema lehmal olla terawad sarwed ja siis oleks tema kaewades teise lehma naha katki torkanud. Jürri Suitso lehm aga olnud üks tige lehm kes ka inimeste kallale läinud ning just sel ajal pulli otsinud, selle lehma sarwedel olnud tükid otsast maha lõigatud ja nürid.

Karjus Märt Lail andis täienduseks üles et Jürri Suitso aidik ümber lehma  õledega kinni seotud ja wäga kõhn oli, Suitso lehm olnud wäga kuri ja rahutu, sarwedel oli tükid mahalõigatud. Jürri Männi lehma sarwed oliwad terawad ja oli see lehm üks wagane lehm olnud. Tunnistused mis kohtu juures käinud saiwad kohtukäijatele etteloetud ei olnud kellegil enam kedagi juure anda.

 Otsus et karjuse tunnistuse läbi selgelt näha on et Jürri Suitso lehm, kes tige oli , seda kahju teinud on,  ka sellest äratunda on et kui Jürri Männi lehm kellel terawad sarwed olid Niidiku lehma kaewanud siis oleks naha weriseks kraamitud saanud. Niisugusel  olekul maksab siis Jürri Suits Jürri Niidikule kahjutasust 17 rubla ja et Jürri Männi lehmal kõhu löök oli, siis maksab tema 3 rbl Jürri Niidikule lehma tasumist s. o. summas 20 rbl. 8 pääwa sees ära.

Enne otsuse kuulutust andis Jürri Niidik üles et tema Jürri Männi ja Jürri Suitsuga äraleppinud on, sedawiisi et Jürri Suitso temale 250 kop. ja Jürri Männi 150 kop. s.o. summas 4 rubla maksawad.

                            Peakohtumees J. Sarwik.

                            Kohtumees       J. Stamm.

                            Kohtumees       M. Piiri .

                            Kirjutaja  C Palm. (allkiri) 

Tuli ette Palla mõisamoonamees Jürri Niidik ja kaebas, et tema lehm olnu teise lehmadest mõisa elaja laudas ööse 26 Webruaril ära kaewetud ja selle peale 17 päewa perast äralõpnud. See õnnetus oli Jürri Suitsu ehk Jürri Männi lehma läbi sündinud sest mõlemad lehmad oliwad lõast lahti ennast teinud. Nõudis 20 rbl. kahjutasumist. Tunnistajaks nimetas mõisa puusepa naine  Anna Tamm ja mõisa karjus Mart Lail. Ettekutsutud Anna Tamm Abrami naine ja wastas küsimise peale et tema 26. Webruaril homiku läinud tema lehma lauta oma lehma tallitama seal oli karjus Märt Lall teda appi kutsunud Jürri Niidiku lehma kes ennast lõa sisse mähkinud oli lahti tegema.  Ühte teist lehma ei ole tema mitte Niidiku lehma kõrwal näinud aga Jürri Männi ja Jürri Suitso lehmad oliwat lahti olnud, karjus ütelnud temale et Suitsu lehm olnud Niidiku lehma juures olnud aga tema oli teda äraajanud. Kas lehmal wiga sündinud oli ei olnud tema pimedas mitte tähele pannud.

 Märt Lail oli protokolli andnud et ööse 26. Webruaril olla tema lehma talli  läinud ja näinud et Jürri Suitso lehm mitte enam oma koha peal olnud otsimise peale leidnud tema Suitso lehm Jürri Niidiku lehma kõrwal. Niidiku lehm olnud maas ja jalad 2½ korda lõa sissemähitud selle peale oli Abram Tamme naine senna tulnud ja aitanud teda seda lehma lahti teha. Kui palju Niidiku lehm haiget saanud oli, ei olnud tema pealt näha wõinud. Jürri Suitso lehm oli omad ahelad katki kiskunud ja sedawiisi lahti pääsnud. See lehm olnud see kõige kurjem ja kõwem teiste lehmadest, miksperast tema, Lail, mitu korda Jürri Suitsole ütelnud et tema aidik oma lehma ümber teeb sellest ei ole aga Suitso kedagi hoolinud. Jürri Männi lehm oli ka lahti olnud aga oli ühel teisel kohal seisnud, et see lehm teisele wiga teha wõib ei usu tema mitte. Lehma laut ei seisa mitte lukus.

 Ettekutsutud Jürri Suitso Palla mõisa moonamees ja wastas küsimise peale, et tema oma lehma ümber küll üks aidik teinud oli aga lehm oli ennast lahti kiskunud ega kas just tema lehm seda õnnetust teinud ei usu tema see wõib ka Jürri Männi lehma läbi tulnud olla, ülepea karjus pidanud ööse järele waatama, seda ei ole aga tema mitte teinud.

Ettekutsutud Jürri Männi ja wastas küsimise peale et tema lehm küll lahti läinud oli aga tema lehmal olla terawad sarwed ja siis oleks tema kaewades teise lehma naha katki torkanud. Jürri Suitso lehm aga olnud üks tige lehm kes ka inimeste kallale läinud ning just sel ajal pulli otsinud, selle lehma sarwedel olnud tükid otsast maha lõigatud ja nürid.

Karjus Märt Lail andis täienduseks üles et Jürri Suitso aidik ümber lehma  õledega kinni seotud ja wäga kõhn oli, Suitso lehm olnud wäga kuri ja rahutu, sarwedel oli tükid mahalõigatud. Jürri Männi lehma sarwed oliwad terawad ja oli see lehm üks wagane lehm olnud. Tunnistused mis kohtu juures käinud saiwad kohtukäijatele etteloetud ei olnud kellegil enam kedagi juure anda.

 Otsus et karjuse tunnistuse läbi selgelt näha on et Jürri Suitso lehm, kes tige oli , seda kahju teinud on,  ka sellest äratunda on et kui Jürri Männi lehm kellel terawad sarwed olid Niidiku lehma kaewanud siis oleks naha weriseks kraamitud saanud. Niisugusel  olekul maksab siis Jürri Suits Jürri Niidikule kahjutasust 17 rubla ja et Jürri Männi lehmal kõhu löök oli, siis maksab tema 3 rbl Jürri Niidikule lehma tasumist s. o. summas 20 rbl. 8 pääwa sees ära.

Enne otsuse kuulutust andis Jürri Niidik üles et tema Jürri Männi ja Jürri Suitsuga äraleppinud on, sedawiisi et Jürri Suitso temale 250 kop. ja Jürri Männi 150 kop. s.o. summas 4 rubla maksawad.

                            Peakohtumees J. Sarwik.

                            Kohtumees       J. Stamm.

                            Kohtumees       M. Piiri .

                            Kirjutaja  C Palm. (allkiri) 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS