Willem Laarmann (Saksamoisa walitseja) tulli ette ja kaebas: Juuli kuul 1880 on Saksamoisa künni ader põllo pealt ärra warrastud ja sel 19ndamal Nowembril 1880 on nimetud ader Johann Prantsus lauda pealt kätte löutud,- Kaebaja paluda asja kohtu selletuse alla wotta ja süi allust säduslikku trahwi alla tompata.-
Johann Prantsus Kaarlist andis kaebduse peale wastust se on tõssi et kaebatu lauda pealt üks ader on üles löitud aga kaebatu ei ole mitte nimetud adra lauda peale ülese wiinud ja ei teada muud kui et Märt Roosi karja pois Hans Kalja (Ue Karristest) on kaebatul ja weel Jaan Kaeberel'el (Karlist) räginud et Märt Roosil on üks ader oma põllu peal leppa puhmas, ja Hans Kalja on seda atra waata tahtnud, aga Märt Roosi on teda ärra karja aianud.-
Kaebatu ütles et tema lauda peal 3 monaku peale ära jaotud ja arwab siis tõeste et Märt Roosi seda adra on warrastanud ja lauda peale ülese wiinud - ja kaebatu lauda jao peale ärra peitnud ja kaebatu laud on ilma lukuda olnud.-
Jaan Laarman (Saksamoisa sep) andis tunistust se on Saksamoisa adra raud puu ühes aeradega olnud, mis Prantsuse lauda pealt leitud, sest ta on isse selle raud töö teinud.-
Jaan Rabba (Saksamoisast andis tunistust ta olla ise selle adra raudpuu teinud, mis Prantsuse lauda pealt leitud se on Saksa moisa adra raud puu ühes haheradega olnud.-
Jaak Kütt andis tunnistust se ader on Saksamoisa oma olnud mis Prantsuse lauda pealt Leitud sest ta on tunnistaja käes töös olnud. - se ader ei ole mitte ennam terwe olnud waid Raud kast ja lai lusik ja kablad ei ole enam seal olnud waid üksii raud puu ühes haeradega.- on üles leitud.
Kohtu küssimise peale wastas Kaebaja, Märt Roosi on kaebaja juure tulnud ja üles andnud ja ütelnud et teie otsiside oma adra üksi minno juurest ja jättade teised monakud otsimata seal (kaebatu) maias peab ta olema tulge aga sinna ja otsige ülese kui teie seda adra ülese ei otsi maa tahan oma hobune kaotada kui ta mite seal ei ole ja kui teie otside siis otsige lauda ümber.-
Märt Roosi wastas küssimise peale ta olla sel põhjusel üles anud, et teda olla üksi otsitud kaks korda ja teised paljalt pealse kaudo läbi otsitud.- peale selle kui Roosi kaks kord läbi otsitud sanud on Prantsus oma naesele ütelnud nüüd on asjad mööda mis asjad need olnud ei ole Roosi mite teadnud waid arwanud et se Saksamoisa ader olnud.
arwatud: eesseiswa assi teiseks kohtupäewaks jätta siis ülles antud tunistajad Hans Kalja Uest Karrestest Jaak Kaberel Karlist ja kohtu käiad ette telli ja assi otsusele saata.
Kusta Leppik xxx
Andres Saarm [allkiri]
Jaak Raekson [allkiri]
Willem Laarmann (Saksamoisa walitseja) tulli ette ja kaebas: Juuli kuul 1880 on Saksamoisa künni ader põllo pealt ärra warrastud ja sel 19ndamal Nowembril 1880 on nimetud ader Johann Prantsus lauda pealt kätte löutud,- Kaebaja paluda asja kohtu selletuse alla wotta ja süi allust säduslikku trahwi alla tompata.-
Johann Prantsus Kaarlist andis kaebduse peale wastust se on tõssi et kaebatu lauda pealt üks ader on üles löitud aga kaebatu ei ole mitte nimetud adra lauda peale ülese wiinud ja ei teada muud kui et Märt Roosi karja pois Hans Kalja (Ue Karristest) on kaebatul ja weel Jaan Kaeberel'el (Karlist) räginud et Märt Roosil on üks ader oma põllu peal leppa puhmas, ja Hans Kalja on seda atra waata tahtnud, aga Märt Roosi on teda ärra karja aianud.-
Kaebatu ütles et tema lauda peal 3 monaku peale ära jaotud ja arwab siis tõeste et Märt Roosi seda adra on warrastanud ja lauda peale ülese wiinud - ja kaebatu lauda jao peale ärra peitnud ja kaebatu laud on ilma lukuda olnud.-
Jaan Laarman (Saksamoisa sep) andis tunistust se on Saksamoisa adra raud puu ühes aeradega olnud, mis Prantsuse lauda pealt leitud, sest ta on isse selle raud töö teinud.-
Jaan Rabba (Saksamoisast andis tunistust ta olla ise selle adra raudpuu teinud, mis Prantsuse lauda pealt leitud se on Saksa moisa adra raud puu ühes haheradega olnud.-
Jaak Kütt andis tunnistust se ader on Saksamoisa oma olnud mis Prantsuse lauda pealt Leitud sest ta on tunnistaja käes töös olnud. - se ader ei ole mitte ennam terwe olnud waid Raud kast ja lai lusik ja kablad ei ole enam seal olnud waid üksii raud puu ühes haeradega.- on üles leitud.
Kohtu küssimise peale wastas Kaebaja, Märt Roosi on kaebaja juure tulnud ja üles andnud ja ütelnud et teie otsiside oma adra üksi minno juurest ja jättade teised monakud otsimata seal (kaebatu) maias peab ta olema tulge aga sinna ja otsige ülese kui teie seda adra ülese ei otsi maa tahan oma hobune kaotada kui ta mite seal ei ole ja kui teie otside siis otsige lauda ümber.-
Märt Roosi wastas küssimise peale ta olla sel põhjusel üles anud, et teda olla üksi otsitud kaks korda ja teised paljalt pealse kaudo läbi otsitud.- peale selle kui Roosi kaks kord läbi otsitud sanud on Prantsus oma naesele ütelnud nüüd on asjad mööda mis asjad need olnud ei ole Roosi mite teadnud waid arwanud et se Saksamoisa ader olnud.
arwatud: eesseiswa assi teiseks kohtupäewaks jätta siis ülles antud tunistajad Hans Kalja Uest Karrestest Jaak Kaberel Karlist ja kohtu käiad ette telli ja assi otsusele saata.
Kusta Leppik xxx
Andres Saarm [allkiri]
Jaak Raekson [allkiri]
