PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1862-1870)

LeidandmedEAA.3298.1.1
Kaader
29
Daatum01.07.1866
Protokolli number34
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 9. Sõim ja vägivald; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

Protokoll № 34

Krimanis sel 1 Julil 1866.

Keiserliko Kihhelkonna Kohtu kässo peale saiwa sel 1 Julil Jaan Sussik nink Jaan Kaerik Koggokonna kohto ette kutsutud.

Jaan Sussik tulli Koggukonna kohto ja kaebas et Jaan Kaerik on temma rukki nurme pealt ärra põimanud ning temma käest ärra wõtnud, ½ wakka külw, mis temma Marguse maija maa peale külwanud, siis kui Jaan Mina se perremees olnud 1864 aastal.

Siis tulli Jaan Kärik ette ja ütles: minna ollen Landrathi Herra käest Margusse maija keige maadega rentinud ja ollen ka Landrathi Herrale 1sel Aprillil 1865 aastal täitsa satud rent nende maade eest ollen maksnud ja ütles: kui mulle rendist mahha jäetakse sis annan se Jaan Sussiko rükkid kätte, agga muido ei wõi ma mitte kellegile Marguse maija wiljast kätte anda, kes senna maa peale on teinud ommale wilja.

Se peale sai Jaan Sussik ette kutsotud ja temma käest küssitud mes temma omma ½ wakka külwist nõuwab. temma ütles Keige minno töö ja Seemnega 3 wakka Rükkit; wanna perremehhe Jahn Mina lubba peale, kes Congursi alla on langenud, nink ommast maijast lahti sanud.

Mõistus:

Koggokonna kohtus sel 1sel Julil 1866

Koggokonna Kohhus jäi selle mõistmisse mannu, mis № 51 all seisab, 17 Decemb. 1865 mõistetud on, et Jaan Kaerik peab Jaan Sussikole kaks semet taggasi maksma se on 1 wak rükkid sepärrast et Jaan Sussik om Jaan Mina man sullaseks olnud ning omma Sullasepalga eest need rükkid sinna maa peale külwanud.

Koggokonna kohto nimmel:

Koggokonn kohto Peamees Josep Kerge XXX

"  "  Abbi "  Jaan Müirsep XXX

"  "  Abbi "  Peter Püir XXX

Koggokonna kohto kirjutaja W. Kogi /allkiri/

Koggokonna Koho mõistmissega ei olnud mitte Jaan Sussik egga Jaan Kaerik rahhul ja nõudwad mõllemad suremat Kohhut.

Jahn Sussik on protokol 3 Julil wälja wõtnu.

Protokoll № 34

Krimanis sel 1 Julil 1866.

Keiserliko Kihhelkonna Kohtu kässo peale saiwa sel 1 Julil Jaan Sussik nink Jaan Kaerik Koggokonna kohto ette kutsutud.

Jaan Sussik tulli Koggukonna kohto ja kaebas et Jaan Kaerik on temma rukki nurme pealt ärra põimanud ning temma käest ärra wõtnud, ½ wakka külw, mis temma Marguse maija maa peale külwanud, siis kui Jaan Mina se perremees olnud 1864 aastal.

Siis tulli Jaan Kärik ette ja ütles: minna ollen Landrathi Herra käest Margusse maija keige maadega rentinud ja ollen ka Landrathi Herrale 1sel Aprillil 1865 aastal täitsa satud rent nende maade eest ollen maksnud ja ütles: kui mulle rendist mahha jäetakse sis annan se Jaan Sussiko rükkid kätte, agga muido ei wõi ma mitte kellegile Marguse maija wiljast kätte anda, kes senna maa peale on teinud ommale wilja.

Se peale sai Jaan Sussik ette kutsotud ja temma käest küssitud mes temma omma ½ wakka külwist nõuwab. temma ütles Keige minno töö ja Seemnega 3 wakka Rükkit; wanna perremehhe Jahn Mina lubba peale, kes Congursi alla on langenud, nink ommast maijast lahti sanud.

Mõistus:

Koggokonna kohtus sel 1sel Julil 1866

Koggokonna Kohhus jäi selle mõistmisse mannu, mis № 51 all seisab, 17 Decemb. 1865 mõistetud on, et Jaan Kaerik peab Jaan Sussikole kaks semet taggasi maksma se on 1 wak rükkid sepärrast et Jaan Sussik om Jaan Mina man sullaseks olnud ning omma Sullasepalga eest need rükkid sinna maa peale külwanud.

Koggokonna kohto nimmel:

Koggokonn kohto Peamees Josep Kerge XXX

"  "  Abbi "  Jaan Müirsep XXX

"  "  Abbi "  Peter Püir XXX

Koggokonna kohto kirjutaja W. Kogi /allkiri/

Koggokonna Koho mõistmissega ei olnud mitte Jaan Sussik egga Jaan Kaerik rahhul ja nõudwad mõllemad suremat Kohhut.

Jahn Sussik on protokol 3 Julil wälja wõtnu.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS