Protokoll № 33
Krimanis sel 1 Juli 1866.
Wanna Kuuste koggokonnast Jaan Awik tulli 1sel Julil Krimanni Koggukonna kohto ette ja kaebas, et Krimanni walla mees Kusta Mina om temma penni karja mant mahha lasknud.
Sis tulli Johann Mina 1sel Julil Koggokonna Kohto ette ja ütles sedda penni mis minno õue tulli nink minnol 3 partsi ärra murdis, ollin minna omma wellel Kusta Minal käsknud mahha laske ja minna arwasin et ta üks hulgus wai marro penni saab ollema, sepärrast et tal mingi suggust märki egga tähte külges es olnud, kus tedda tunda wõis et ta üks täiweline tark wõi seisew penni sai ollema, sest minna ellan metsa weren ja pean allati püss walmis hoidma murdja ellajate wasto kes minnole püidwad kahjo tetta.
Siis tulli Jaan Awik ette ja ütles et temma koer on karja mant mahha lastud ja nõudis omma koera eest 25 Rubla et tal se Koer temma maija waht ja luk on olnud.
Se peale wastas Juhan Mina sedda koera ollen minna küll lasknud enda maa peal mahha laske agga mitte sinno karja jures ja ütles: polleks se penni minnule kahjo teinud siis ei olleksin minna ka mitte käsknud mahha laska ja ütles kui Jaan Awik nõuab omma koerast 25 Rubla, agga minna nõuan omma partside eest 30 Rubla.
Mõistus:
Koggokonna kohtus sel 1sel Julil 1866
Koggokonna Kohhus mõistis et Jahn Awikul ei olle mitte õigus omma koera est rahha nõuda sepärrast et temma koeral mingisuggust märki külges es olnud et teda ühhes targaks penniks wõis arwata nink peawad mõllemad rahhul jäema, et kump kummalegi maksa ei tulle.
Jahn Awik ei olnud selle mõistusega rahho ja nõuab suremat Kohhut.
3 Julil wälja wõetu.
Protokoll № 33
Krimanis sel 1 Juli 1866.
Wanna Kuuste koggokonnast Jaan Awik tulli 1sel Julil Krimanni Koggukonna kohto ette ja kaebas, et Krimanni walla mees Kusta Mina om temma penni karja mant mahha lasknud.
Sis tulli Johann Mina 1sel Julil Koggokonna Kohto ette ja ütles sedda penni mis minno õue tulli nink minnol 3 partsi ärra murdis, ollin minna omma wellel Kusta Minal käsknud mahha laske ja minna arwasin et ta üks hulgus wai marro penni saab ollema, sepärrast et tal mingi suggust märki egga tähte külges es olnud, kus tedda tunda wõis et ta üks täiweline tark wõi seisew penni sai ollema, sest minna ellan metsa weren ja pean allati püss walmis hoidma murdja ellajate wasto kes minnole püidwad kahjo tetta.
Siis tulli Jaan Awik ette ja ütles et temma koer on karja mant mahha lastud ja nõudis omma koera eest 25 Rubla et tal se Koer temma maija waht ja luk on olnud.
Se peale wastas Juhan Mina sedda koera ollen minna küll lasknud enda maa peal mahha laske agga mitte sinno karja jures ja ütles: polleks se penni minnule kahjo teinud siis ei olleksin minna ka mitte käsknud mahha laska ja ütles kui Jaan Awik nõuab omma koerast 25 Rubla, agga minna nõuan omma partside eest 30 Rubla.
Mõistus:
Koggokonna kohtus sel 1sel Julil 1866
Koggokonna Kohhus mõistis et Jahn Awikul ei olle mitte õigus omma koera est rahha nõuda sepärrast et temma koeral mingisuggust märki külges es olnud et teda ühhes targaks penniks wõis arwata nink peawad mõllemad rahhul jäema, et kump kummalegi maksa ei tulle.
Jahn Awik ei olnud selle mõistusega rahho ja nõuab suremat Kohhut.
3 Julil wälja wõetu.
