PROTOKOLL

Kohila: Sutlema-Lümandu vallakohtu protokolliraamat (1879-1890)

LeidandmedEAA.3071.1.3611
Kaader
15
16
Daatum28.08.1880
Protokolli number13
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Juhan Pachfeld Peakohtumees
Juhan Wiol Kohtumees
Mart Kirisberg Kohtumees
P.R. Freudenstein Kirjutaja
Mats Jänes Vallavanem

15.

Tulli ette: Mõisa metsawaht H. Wiol ja kaebab, tema oli öössel mõisa saadude wahelt Hans Kante kinni wõtnud, kes kottiga sealt olnud heinu nõutamas; ja tema ema Mari Kante olnud ka seal põesaste wahel. Tema hakanud neid häbistama, pois olnud nii torre, ei ole metsawahti sugugi kuuland; siis löönud metsawaht oma kadaka keppi tema õlla peale pooleks. Kui ema seda oli kuulnud hakand ta metsawahti ähwardama, se oli wäga hea et sa tedda lõid sa wead ise koorma wiisi heinu koju.

Pois Hans Kante sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebtus ette loetud. Tema tunnistab: et ta olnud pääwal emaga mõisas heinamaal ja ema unustanud oma rättiku tündremaa posti juure maha, tema läinud õhtu seda rättikud äratooma, ja hakand sao äärest nattuke heinu sisse panema ja metsawaht hakanud teda seal keppiga peksma tema põle saanud metsawahi eest ära minna. Tema ema M. Kante sai kohtu ette kutsutud aga tema ütleb et tema ei ole kogoni seal olnud ja pöis ütleb ka, et ema ei olnud ma olin üksi.

Siis nõudis kohus, kas se olnud emal kodu teada et pois heinu koju tõi, ema tunnistab: ei ole. Pois tunnistab tema oli need heinad õhtu lehma ette pannud ja rättiku rullis toas ema kätte annud aga ema tunnistab rättik olnud homikul kinni sõlmitud hageriku all ja pois oli öösel ilma tema nägematta koju tulnud aga pois ütleb et ema olnud alles ülewal ja õhtust söömata.

Selle peale ühendasid endid kohtu liikmed ja tegid see Moistus: Hans Kante saab 20 hoopi witsa hirmu, et enam öösel mõisa saadude kallale ei lähe ja siis suure walega kohtu tuppa astub; ja metsawaht Hans Wiol maksab 50 kopik walla laeka et on öösel oma kadaka keppi poisi õlale pooleks löönud.

15.

Tulli ette: Mõisa metsawaht H. Wiol ja kaebab, tema oli öössel mõisa saadude wahelt Hans Kante kinni wõtnud, kes kottiga sealt olnud heinu nõutamas; ja tema ema Mari Kante olnud ka seal põesaste wahel. Tema hakanud neid häbistama, pois olnud nii torre, ei ole metsawahti sugugi kuuland; siis löönud metsawaht oma kadaka keppi tema õlla peale pooleks. Kui ema seda oli kuulnud hakand ta metsawahti ähwardama, se oli wäga hea et sa tedda lõid sa wead ise koorma wiisi heinu koju.

Pois Hans Kante sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebtus ette loetud. Tema tunnistab: et ta olnud pääwal emaga mõisas heinamaal ja ema unustanud oma rättiku tündremaa posti juure maha, tema läinud õhtu seda rättikud äratooma, ja hakand sao äärest nattuke heinu sisse panema ja metsawaht hakanud teda seal keppiga peksma tema põle saanud metsawahi eest ära minna. Tema ema M. Kante sai kohtu ette kutsutud aga tema ütleb et tema ei ole kogoni seal olnud ja pöis ütleb ka, et ema ei olnud ma olin üksi.

Siis nõudis kohus, kas se olnud emal kodu teada et pois heinu koju tõi, ema tunnistab: ei ole. Pois tunnistab tema oli need heinad õhtu lehma ette pannud ja rättiku rullis toas ema kätte annud aga ema tunnistab rättik olnud homikul kinni sõlmitud hageriku all ja pois oli öösel ilma tema nägematta koju tulnud aga pois ütleb et ema olnud alles ülewal ja õhtust söömata.

Selle peale ühendasid endid kohtu liikmed ja tegid see Moistus: Hans Kante saab 20 hoopi witsa hirmu, et enam öösel mõisa saadude kallale ei lähe ja siis suure walega kohtu tuppa astub; ja metsawaht Hans Wiol maksab 50 kopik walla laeka et on öösel oma kadaka keppi poisi õlale pooleks löönud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS