Kähri õigeusu Kooliwalitsuse nimel tuli Kooliwalitsuse liige W. Pakler ette ja andis kirjaliku kaebtuse sisse, mis järgmiselt käib:
Heimadra õige usu Kihelkonna kooli Walitsus on sunnitud endise Lepa karja mõisa (pooleteral) pidaja Jacob Laari wastu järgmisi kaebtusi tõsta:
1. Jacob Laar tunistab, et Leppa kroonu karjamõisas olewad tema liikumata warandust: a) üks wana tall ehk küün; b) wilja aida kattus ja salwed selle sees ja c) üks kaew kõige selle wärgiga.
Et Kooliwalitsusel, 2 Aprillil 1882 aastal mõisa wastu wõtmise üleswõetu aktis, Kellest siin kopia ligi pantud on, wõerast omandust leida ei ole, siis palub see kooli Walitsus nimitatud Kogukonna kohut, wõeraste poolt kroonumõisa maa pääl seiswa waranduste üle oma otsust teha ja seda kui seadusse wastalist omandamist ära keelda.
Sai Jacob Laar selle üle küsitud kes wastas: Kaewu olen mina ise teha lasknud omast materialist ja tuli kõigega koku 20 rubla maksma niisama ka aida salwed- mis 8 rub. tulid maksma. Küüni ostsin mina oksoni päält ja maksin 3 rub. ja kõige parandamisega kokko on ta praegu 30 rub wäärt. Üks tseapahk olen mina sina ka teinud 3 rub. wäärt.
Otsus.
Et see awalik on et Jacob Laar kaewu ise oma kulu pääle on ehitanud niisama ka aidale salwed sisse teinud ja et ka küün tema omandus on siis saab Kogukonna Kohtu poolt Jacob Laar nende omanikuks arwatud ja temale see luba antud et kui neid - kaew ja küün ja aida salwed - peaks mõisa liikumata wara külge tahetama wõtta, nende eest omale tasumist nõuda.
Otsus sai T.r.s.r. §§ 773 ja 774 järele kohtuskäijatele etteloetud. 27 Julil andis kooli w. üles et tema mite otsusega rahul ei ole.
Kähri õigeusu Kooliwalitsuse nimel tuli Kooliwalitsuse liige W. Pakler ette ja andis kirjaliku kaebtuse sisse, mis järgmiselt käib:
Heimadra õige usu Kihelkonna kooli Walitsus on sunnitud endise Lepa karja mõisa (pooleteral) pidaja Jacob Laari wastu järgmisi kaebtusi tõsta:
1. Jacob Laar tunistab, et Leppa kroonu karjamõisas olewad tema liikumata warandust: a) üks wana tall ehk küün; b) wilja aida kattus ja salwed selle sees ja c) üks kaew kõige selle wärgiga.
Et Kooliwalitsusel, 2 Aprillil 1882 aastal mõisa wastu wõtmise üleswõetu aktis, Kellest siin kopia ligi pantud on, wõerast omandust leida ei ole, siis palub see kooli Walitsus nimitatud Kogukonna kohut, wõeraste poolt kroonumõisa maa pääl seiswa waranduste üle oma otsust teha ja seda kui seadusse wastalist omandamist ära keelda.
Sai Jacob Laar selle üle küsitud kes wastas: Kaewu olen mina ise teha lasknud omast materialist ja tuli kõigega koku 20 rubla maksma niisama ka aida salwed- mis 8 rub. tulid maksma. Küüni ostsin mina oksoni päält ja maksin 3 rub. ja kõige parandamisega kokko on ta praegu 30 rub wäärt. Üks tseapahk olen mina sina ka teinud 3 rub. wäärt.
Otsus.
Et see awalik on et Jacob Laar kaewu ise oma kulu pääle on ehitanud niisama ka aidale salwed sisse teinud ja et ka küün tema omandus on siis saab Kogukonna Kohtu poolt Jacob Laar nende omanikuks arwatud ja temale see luba antud et kui neid - kaew ja küün ja aida salwed - peaks mõisa liikumata wara külge tahetama wõtta, nende eest omale tasumist nõuda.
Otsus sai T.r.s.r. §§ 773 ja 774 järele kohtuskäijatele etteloetud. 27 Julil andis kooli w. üles et tema mite otsusega rahul ei ole.
