Protokolli peale 21 Maist s.a. N. 112. sai ettekutsutud Kadri Tosso oma wöörmündri eest kostmisel ja andis üles, et kogukonna kohus temale täiesti õigus andnud on oma warandusega teha mis tema tahab. Paul Wiljus ei ole aga mitte tema täielik kasupoeg sest tema ei ole mitte üks tund Karl Tossu ehk Kadri Tossu hoole all olnud waid üksnes oma isa Jaan Wiljuse juures Kokkoral seni ajani elanud. Tema kadunud mees Karl Tosso ei ole ka teda mitte oma kasupojaks tunnistanud waid ikka ütelnud et tema teda mitte kasupojaks wõta ei taha. Waranduse kohta andis weel üles et selle rahast mis järelejäänud tema kohe esimeses aastas kättesaanud Peeter Adra wõlg 46 kop. von Stryki herra käest 350 kop. Summas 3,96 rbl. saada on Paul Willemsoni käest 60 rbl. Josep Rosenberg endine wöörmünder ja Josep Tossu andsiwad weel üles, et Kadri Tossol peale oma mehe surma wäljaläinud oli:
| rendi maksu peale |
80 rbl. |
| tööliste palgade peale |
37 rbl. 60 kop. |
|
Madis Tossole kingitud |
50 rbl. - |
|
Lena Ilwesele üks lehm kingitud |
20 rbl. - |
| mattuste peale wälja läinud |
450 rbl. - |
| haua ja ristii peale |
110 rbl. - |
| waestele |
80 rbl. - |
| Summas |
827 rbl 60 kop. |
Paul Wiliusse wöörmünder Jürri Mäe Kokkoralt andis üles, et tema Jaan Wiljust sundida tahtnud oma poega Pauli, kes Karl Tossu kasupoeg olema peaks, Kadri Tosso walitsuse ja hoole alla panna nii kui säädus seda nõuab, aga Jaan Wiljus oli ütelnud et tema oma poega mitte oma walitsuse ja hoole alt ära ei anna.
Otsus. Et Karl Tosso mitte muud periat kui üks lesk järele jätnud on jääb Kadri Tosso Karli lesk üksi selle waranduse periaks sest tema kasupojaks kirjutud Paul Wiljus on selle läbi oma kasupoja ja pärija õiguse ärakaotanud et tema mitte nii kui säädus nõuab, oma kasuwanemate juures üleskaswatud saanud ei ole ja ka wöörmündri Jürri Mäe sundimise peale Paul Wiljuse isa Jaan Wiljus sellele wastu pannud on seda last oma hoole alt kasuwanemate hoole alla anda. Kadri Tosso endise wöörmündri Josep Rosenbergil ja 1883 aasta kohtumeestele awaltada et wäljaminek selle warandusest mis siin ülesantud selle kogukonna kohtu poolt õigeks arwatud on, s.o. et selle waranduse seniajase walitsemise kohta kedagi halba sündinud ei ole. See otsus sai kuulutud.
Peakohtumees J. Sarwik
Kohtumees J. Stamm
Kohtumees M. Piiri.
Kirjutaja C Palm.(allkiri)
Protokolli peale 21 Maist s.a. N. 112. sai ettekutsutud Kadri Tosso oma wöörmündri eest kostmisel ja andis üles, et kogukonna kohus temale täiesti õigus andnud on oma warandusega teha mis tema tahab. Paul Wiljus ei ole aga mitte tema täielik kasupoeg sest tema ei ole mitte üks tund Karl Tossu ehk Kadri Tossu hoole all olnud waid üksnes oma isa Jaan Wiljuse juures Kokkoral seni ajani elanud. Tema kadunud mees Karl Tosso ei ole ka teda mitte oma kasupojaks tunnistanud waid ikka ütelnud et tema teda mitte kasupojaks wõta ei taha. Waranduse kohta andis weel üles et selle rahast mis järelejäänud tema kohe esimeses aastas kättesaanud Peeter Adra wõlg 46 kop. von Stryki herra käest 350 kop. Summas 3,96 rbl. saada on Paul Willemsoni käest 60 rbl. Josep Rosenberg endine wöörmünder ja Josep Tossu andsiwad weel üles, et Kadri Tossol peale oma mehe surma wäljaläinud oli:
| rendi maksu peale |
80 rbl. |
| tööliste palgade peale |
37 rbl. 60 kop. |
|
Madis Tossole kingitud |
50 rbl. - |
|
Lena Ilwesele üks lehm kingitud |
20 rbl. - |
| mattuste peale wälja läinud |
450 rbl. - |
| haua ja ristii peale |
110 rbl. - |
| waestele |
80 rbl. - |
| Summas |
827 rbl 60 kop. |
Paul Wiliusse wöörmünder Jürri Mäe Kokkoralt andis üles, et tema Jaan Wiljust sundida tahtnud oma poega Pauli, kes Karl Tossu kasupoeg olema peaks, Kadri Tosso walitsuse ja hoole alla panna nii kui säädus seda nõuab, aga Jaan Wiljus oli ütelnud et tema oma poega mitte oma walitsuse ja hoole alt ära ei anna.
Otsus. Et Karl Tosso mitte muud periat kui üks lesk järele jätnud on jääb Kadri Tosso Karli lesk üksi selle waranduse periaks sest tema kasupojaks kirjutud Paul Wiljus on selle läbi oma kasupoja ja pärija õiguse ärakaotanud et tema mitte nii kui säädus nõuab, oma kasuwanemate juures üleskaswatud saanud ei ole ja ka wöörmündri Jürri Mäe sundimise peale Paul Wiljuse isa Jaan Wiljus sellele wastu pannud on seda last oma hoole alt kasuwanemate hoole alla anda. Kadri Tosso endise wöörmündri Josep Rosenbergil ja 1883 aasta kohtumeestele awaltada et wäljaminek selle warandusest mis siin ülesantud selle kogukonna kohtu poolt õigeks arwatud on, s.o. et selle waranduse seniajase walitsemise kohta kedagi halba sündinud ei ole. See otsus sai kuulutud.
Peakohtumees J. Sarwik
Kohtumees J. Stamm
Kohtumees M. Piiri.
Kirjutaja C Palm.(allkiri)
