PROTOKOLL

Veski: Protokolliraamat (1886-1889)

LeidandmedEAA.1133.1.3
Kaader
44
45
Daatum19.06.1887
Protokolli number52
Protokolli teema12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud

              (Sellsamal päewal 19 juunil 1887.)

Tuli ette Weski mõisa pärishärra ja kaebas; et Jüri Erusk olla 8 juunil s.a. siin Weskimõisa seppa juures olnud, ja sääl mõisa härra wastu auuteotawaid sõnu on ütelnud ja mõisa härrale tema küsimise pääle mitte oma nime ei ütelnud;

Kutsuti ette Jüri Erusk Krüüdnerist ja ütles küsimise pääle, et tema midagi ei olewat rääkinud, mis mõisawalitsuse ehk mõisa härra wastu oleks olnud. Tema ütles; et temal käiwat langetõbi pääle ja selle perast ei teadwad ta mis ta kõneleda.

Tunnistaja Karl Waher Weski mõisa sepp tuli ette ja ütles küsimise pääle, et tema kuulnud olla, kui Jüri Erusk mamselliga konelnud, et see lapju ei kõlba noorehärrale, see on wene tüdruku lapju.

Tunnistaja Johann Tündre tuli ette ja ütles küsimise pääle, et Jüri Erusk olla küll mamsellile ütelnud, et see lapju ei kõlba noorehärrale, waid see on wene tüdruku lapju,. - Jüri Eruski olewat küll sugu wigane, aga saawad 40 rubla palka.

                                   Mõistus: Awalikuks on saanud, et Jüri Erusk on awalikult laimanud, selle perast peab Jüri Erusk 2 rubla trahwi walla                                                          waeste kassa hääks maksma. Et Jüri Erusk mõisaharrale wastu pandlik on olnud, selleperast peab ta 3 rubla                                                        walla waeste kassa hääks 14 päewa sees ära maksma.

Jüri Erusk maksis sellest summast 2 rubla ära

 Mõistus kuulutati § 773 ja 774 seletamisega.

              (Sellsamal päewal 19 juunil 1887.)

Tuli ette Weski mõisa pärishärra ja kaebas; et Jüri Erusk olla 8 juunil s.a. siin Weskimõisa seppa juures olnud, ja sääl mõisa härra wastu auuteotawaid sõnu on ütelnud ja mõisa härrale tema küsimise pääle mitte oma nime ei ütelnud;

Kutsuti ette Jüri Erusk Krüüdnerist ja ütles küsimise pääle, et tema midagi ei olewat rääkinud, mis mõisawalitsuse ehk mõisa härra wastu oleks olnud. Tema ütles; et temal käiwat langetõbi pääle ja selle perast ei teadwad ta mis ta kõneleda.

Tunnistaja Karl Waher Weski mõisa sepp tuli ette ja ütles küsimise pääle, et tema kuulnud olla, kui Jüri Erusk mamselliga konelnud, et see lapju ei kõlba noorehärrale, see on wene tüdruku lapju.

Tunnistaja Johann Tündre tuli ette ja ütles küsimise pääle, et Jüri Erusk olla küll mamsellile ütelnud, et see lapju ei kõlba noorehärrale, waid see on wene tüdruku lapju,. - Jüri Eruski olewat küll sugu wigane, aga saawad 40 rubla palka.

                                   Mõistus: Awalikuks on saanud, et Jüri Erusk on awalikult laimanud, selle perast peab Jüri Erusk 2 rubla trahwi walla                                                          waeste kassa hääks maksma. Et Jüri Erusk mõisaharrale wastu pandlik on olnud, selleperast peab ta 3 rubla                                                        walla waeste kassa hääks 14 päewa sees ära maksma.

Jüri Erusk maksis sellest summast 2 rubla ära

 Mõistus kuulutati § 773 ja 774 seletamisega.