Lugges se Mõisawallitsus sedda Perno Mõtsa Härra Soigli kirja sest 26 Nowembri kuust 1848 № 91 Koggokonna Kohtol ette, ning küssis ka kes neist Rija Domainen Howi Kohto Härral krono Mõtsawahte ülle kaibanud? wastas se siin kohto peäl ollewe ennine Kohtomees Jaak Mõuk (kes Puuwargusse pärrast sai Kohto ammetist lahti lastud) et temma kaks Kõrda Rijan kaibanud, et meie Kronomõtsa waht Endrik Sabas peab omma Nidud iks suremaks teggema, ni kui ka usi Nite jure teggema, mis temma üllesnäidate wõib, ning kutsus Koggokonna kohhut neid jure tehtud Nite ülle watame ning järgi mõõtme, mis peäle Kogokonna Kohhus sinna läks, need Nitud ülles wõttis, ning sel 10nemal Decembril 1848 kus Kohto jures ollid
Johann Leppik Pea-Kohtomees
Jaan Awik Kohtomees
Jaak Masing - " -
ülles andis:
1., Se Peckre-Reangi-Niit kes enne ¾ Wakka maad suur olnud, seitsme aaste eest agga 4 Wakka maad jure tehtud, kus peält se aasta 15 sagi heino sadud
2., Piiri-Niit, kes enne 2½ Wakkamaad suur olnud, 3 aasta tagga agga 5 Wakkamaad suremeks tehtud, kelle peält se aasta 9 sagi heino sadud.
3., Andresse-Niit kes wannast 2½ Wakkamaad suur olnud, 9 aasta tagga ka 2 Wakkamaad jure tehtud, mis peält 12 sagi heino wõib aastas sada.
4., Nõggesse-Niit kes nelja aasta eest uesti tehtud ning 4 Wakkamaad suur om, kus peält 6 sagi heino se aasta sadud.
5. Johanni-Niit kus wannast 6 Wakkamaad suur olnud, kümne aastast sadik agga 4 Wmaad jure tehtud, kelle peält nüüd 18 sagi heino wõib sada.
6., Leppiko-Niit kes uesti peäle tehtud ning 1½ W.maad suur on, ja egga aasta 6 sagi heino annab.
7., Aatsare-Niit kümne aasta eest niduks puhhastud ning 4 W. maad suur kelle peält se aasta 12 sagi heino sadud.
8., Maie-Niit üks wanna Niit enne 3 W. maad suur olnud, kolme aasta eest agga 1 W. maa ueste peäle puhhastud minnewe suwwe 12 sagi heino seält peält tehtud.
9., Tahhopalgi-Niit kes wannast kõiges 1 W. maa suur olnud, wie aasta eest agga 1 W.maa ueste jure tehtud kus peält minnewe suwwe 6 sagi heino sadud.
Nende eesnimmetud ülles wõetud heinamadege peäle kostis ka se Mõtsawaht Endrik Sabas:
№ 1., Selle Peckre-Reangi-Nidu peält on se seäl peäl olnud Mõts Mõisa tarwidusseks magga raggutud ning temma selle endisse Mõtsa Härra Maidle loage sedda kohta niduks puhhastanud.
2., Sedda Piiri-Nito ollewed temma nüüd se Mõtsa Härra v. Brocki lubbamisse peäle niduks puhhastanud.
3., Sedda Andresse-Nito kes Krono piri al seisab on se Mõtsa Härra Maidell jubba 30 aasta eest lubbanud heinamaas tehha.
4., Selle Nõgesse-Nido peält ollewed temma jubba mõnne aja eest se seäl peäl olnud wõssataolinne mõts Mõtsa Härra v. Maidle luaga ennese prukimisseks mahha ragganud, ja se koht ka temma looga Niduks puhhastanud.
5., Se Johanni -Niit kes wanna aja eest Tallopoege jaggo on olnud, pärrast sedda agga Krono raja jure arwatud, ning temmal Mõtsa Härra Maidlest prukimisse tarwis lubbatud, kus peält temma nüüd se äärt möda kassunud wõssa magga raggunud.
6., Sedda Leppiko-Nito kedda temma mõnne pari aasta eest alle pruukme akkanud, on temma Sullastest jubba paljo aja tagga nidetud.
7. Se wanna Aatsare-Niit on jubba enne kui temma 22 aasta eest senna Mõtsawahhis sanud nidetud ning ütleb, et need Puud nende ueste peäle tehtud 4 W. maa peält Mõisa ja Walla tarwidusseks mahha raggutud ja temma sedda Puuraentikko Mõtsa Härra Maidle lubbamissega Niduks puhhastanud.
8., Se Maie-Niit peab üks õige wanna niit olleme, ning suur 3 W. maad. Selle peäle tehtud 1 W. maa peält on temma need puud kolme aasta eest Mõtsa Härra v.Brocki tarwidusseks mahha raggunud.
9. Sedda Tahhopalgi-Nito peab jubba 20 aasta eest nideteme, kedda temma paljalt aggadest puhhas piddanud.
Se peäle ütleb ka temma ni kui ka se Koggokonna Kohhus, et need eesnimmetud Heinamaad nüüdse mõõtmisse jures Maamõõtja Feldmannist ilma Peckre-Reangi Nidute, temma tallo peäle on ülles pantud.
Uelle tõiste Mõtsawahte es ütle Jaak Mõuk ni kui ka se Koggokonna Kohhus keddagid Kaibust nisugguste asje ülle ollewed.
Lugges se Mõisawallitsus sedda Perno Mõtsa Härra Soigli kirja sest 26 Nowembri kuust 1848 № 91 Koggokonna Kohtol ette, ning küssis ka kes neist Rija Domainen Howi Kohto Härral krono Mõtsawahte ülle kaibanud? wastas se siin kohto peäl ollewe ennine Kohtomees Jaak Mõuk (kes Puuwargusse pärrast sai Kohto ammetist lahti lastud) et temma kaks Kõrda Rijan kaibanud, et meie Kronomõtsa waht Endrik Sabas peab omma Nidud iks suremaks teggema, ni kui ka usi Nite jure teggema, mis temma üllesnäidate wõib, ning kutsus Koggokonna kohhut neid jure tehtud Nite ülle watame ning järgi mõõtme, mis peäle Kogokonna Kohhus sinna läks, need Nitud ülles wõttis, ning sel 10nemal Decembril 1848 kus Kohto jures ollid
Johann Leppik Pea-Kohtomees
Jaan Awik Kohtomees
Jaak Masing - " -
ülles andis:
1., Se Peckre-Reangi-Niit kes enne ¾ Wakka maad suur olnud, seitsme aaste eest agga 4 Wakka maad jure tehtud, kus peält se aasta 15 sagi heino sadud
2., Piiri-Niit, kes enne 2½ Wakkamaad suur olnud, 3 aasta tagga agga 5 Wakkamaad suremeks tehtud, kelle peält se aasta 9 sagi heino sadud.
3., Andresse-Niit kes wannast 2½ Wakkamaad suur olnud, 9 aasta tagga ka 2 Wakkamaad jure tehtud, mis peält 12 sagi heino wõib aastas sada.
4., Nõggesse-Niit kes nelja aasta eest uesti tehtud ning 4 Wakkamaad suur om, kus peält 6 sagi heino se aasta sadud.
5. Johanni-Niit kus wannast 6 Wakkamaad suur olnud, kümne aastast sadik agga 4 Wmaad jure tehtud, kelle peält nüüd 18 sagi heino wõib sada.
6., Leppiko-Niit kes uesti peäle tehtud ning 1½ W.maad suur on, ja egga aasta 6 sagi heino annab.
7., Aatsare-Niit kümne aasta eest niduks puhhastud ning 4 W. maad suur kelle peält se aasta 12 sagi heino sadud.
8., Maie-Niit üks wanna Niit enne 3 W. maad suur olnud, kolme aasta eest agga 1 W. maa ueste peäle puhhastud minnewe suwwe 12 sagi heino seält peält tehtud.
9., Tahhopalgi-Niit kes wannast kõiges 1 W. maa suur olnud, wie aasta eest agga 1 W.maa ueste jure tehtud kus peält minnewe suwwe 6 sagi heino sadud.
Nende eesnimmetud ülles wõetud heinamadege peäle kostis ka se Mõtsawaht Endrik Sabas:
№ 1., Selle Peckre-Reangi-Nidu peält on se seäl peäl olnud Mõts Mõisa tarwidusseks magga raggutud ning temma selle endisse Mõtsa Härra Maidle loage sedda kohta niduks puhhastanud.
2., Sedda Piiri-Nito ollewed temma nüüd se Mõtsa Härra v. Brocki lubbamisse peäle niduks puhhastanud.
3., Sedda Andresse-Nito kes Krono piri al seisab on se Mõtsa Härra Maidell jubba 30 aasta eest lubbanud heinamaas tehha.
4., Selle Nõgesse-Nido peält ollewed temma jubba mõnne aja eest se seäl peäl olnud wõssataolinne mõts Mõtsa Härra v. Maidle luaga ennese prukimisseks mahha ragganud, ja se koht ka temma looga Niduks puhhastanud.
5., Se Johanni -Niit kes wanna aja eest Tallopoege jaggo on olnud, pärrast sedda agga Krono raja jure arwatud, ning temmal Mõtsa Härra Maidlest prukimisse tarwis lubbatud, kus peält temma nüüd se äärt möda kassunud wõssa magga raggunud.
6., Sedda Leppiko-Nito kedda temma mõnne pari aasta eest alle pruukme akkanud, on temma Sullastest jubba paljo aja tagga nidetud.
7. Se wanna Aatsare-Niit on jubba enne kui temma 22 aasta eest senna Mõtsawahhis sanud nidetud ning ütleb, et need Puud nende ueste peäle tehtud 4 W. maa peält Mõisa ja Walla tarwidusseks mahha raggutud ja temma sedda Puuraentikko Mõtsa Härra Maidle lubbamissega Niduks puhhastanud.
8., Se Maie-Niit peab üks õige wanna niit olleme, ning suur 3 W. maad. Selle peäle tehtud 1 W. maa peält on temma need puud kolme aasta eest Mõtsa Härra v.Brocki tarwidusseks mahha raggunud.
9. Sedda Tahhopalgi-Nito peab jubba 20 aasta eest nideteme, kedda temma paljalt aggadest puhhas piddanud.
Se peäle ütleb ka temma ni kui ka se Koggokonna Kohhus, et need eesnimmetud Heinamaad nüüdse mõõtmisse jures Maamõõtja Feldmannist ilma Peckre-Reangi Nidute, temma tallo peäle on ülles pantud.
Uelle tõiste Mõtsawahte es ütle Jaak Mõuk ni kui ka se Koggokonna Kohhus keddagid Kaibust nisugguste asje ülle ollewed.
