Kohto ette astus: Wohmuta walla mees, Juhhan Linder, ja kaebas: et temma on tulnud, maandid mööda, kerkuta külla wäljal, on temma wasdo tulnud, kaks meest hoostegga, Jürri Mitfelt, ja Jürri Alberg, ja temma tahtnud teed poleks, ja nemmad on t ulnud, endi Reggede pealt mahha, et tahtnud tedda, keige temma, hobbosega, tee kõrwa, lükkata; siis ütlesin minna neile, egga teie, tee rööwlid, ei olle; ja kui nemmad, minnu kallale, tullid, siis hakkasin ma, püssi, omma ree pealt wötma, ja ütlesin neile: et kui teie, mind hakkate röwima, siis lassen teid püssiga; sest mörtsukaid, on lubba, lasda, siis kargasid nemmad, minnu püssi kinni, ja püss läks lahti, ja laeng läks; minnu heina kottist läbbi; ja putus ka Jürri Albergi, kassuka hõlma; siis kisgusid nemmad, minnu käest püssi ärra, ja Jurri Alberg, peksis pitsa warrega, wasdo kässi, ja kui said püssi ärra, siis tahtsid ärra söita, siis sain minna karrata; Jürri Mitfeldi, ree peale, et piddin tedda küllase Tallitaja jure wima, ja ta lükas minno, omma ree pealt mahha; siis sain minna karrata: Jürri Albergi, ree peale, ja seka wimaks ükkas minno mahha, omma ree pealt; siis läksid naad minno kääst ärra, ja wisid minno püssi ärra, siis läksin: Einmanni Möisast abbi palluma, ja möisa õues öe waht, tulli mino wasdo, ja hakkas mino käest küssima mis mees, ma piddin ollema, siis kostsin ma: et minna ollen tee käia, ja ollin mörtsukate kääs, ja tahhan abbi siis aias mind öe waht möisast ärra. ja tunnistas weel et mul oli 25 Rub rahha agga nüüd polle keddagi
Jürri Mitfelt, ja Jürri Alberg, tunnistawad: et nemmad on tulnud, Juhhan Linder wasdo, ja tahtnud ka teed poleks, siis on Juhhan nemmad Linder, hakkanud: nendega wenne keele kärkima, ja pölle tahtnud teed anda; siis on nemmad, endi reggede pealt mahha tulnud, et tahtnud temma ree tee körwa tösda, siis on Juhhan Linder, wötnud püssi: omma ree pealt, ja tahtnud neid lasda, ja meie tahtsime: tema käest püssi ärra wötta, siis läks se püss lahti; ja laen läks; temma omma heina kottist läbbi, ja Jürri Albergi kassuka hõlmast, ja kui meie temma käest püssi ärra wötsime, hakkasime ärra minnema, siis tahtis Juhhan Linder, essite minno ree peale tulla, ja ma ei lasgnud, ja pärrast, Jürri Albergi, ree peale, ja Jürri Alberg ka lükkand ta mahha, omma ree pealt.
I Tunnismees Kuielt Hans Lüld, tunnistab: et temma läinud sel 9 aial Einmanni wiina Wabrikust, praaka toomas, ja on jöudnud nende liggi, siis on Juhhan Linder, nende käes pikkali maas olnud Jürri Mitfelt, on olnud, tema peal, ja Jürri Alberg, kisgunud temma JL, käest püss, ärra; ja peksnud pitsa, warrega, Juhhan Lindre, wasda kässi; ja kui on püssi, katte sanud, siis on tahtnud, ärra soita, siis on Juhhan Linder karrand, Jüri Mitfeldi, ree peale, ja J. Mitfelt, on tema mahha lükanud, siis on sanud karratus J Albergi ree peale, ja se ka on lükanud mahha, siis on ärra söitnud, ja J. Linder mahha janud.
II Tunnismees. Einmanni Moisa öe waht, Mart Ratasse tunnistab et temma on kuulnud: kui ühhed on tulnud, kerkuta külla poolt, rioga; ja söitnud moisast möeda, ja wähhe aja pärrast, pärrast sedda, on tulnud, moisa öues, üks mees temma wasdo, ja ta küssinud: mis mees saa olled, ja mis sa siin käid; siis on J. Linder temmale öelnud: et minna ollen, tee käia, ja ollen rööwlite kääs olnud, ja ma püss widi ärra; siis küssisin ma, kus so müts on, J. L. kostis, et mo müts ja hobbone on tee peale jänud, ja ma tahha öe maia sada, sis aiasiin minna, tedda omma hoost, ja mütsi, korjama; ja ta läks ärra, siis wähhe aia pärrast, läksin Rehho jure watama, ja näggin külla poolt, läksin Rehhe jure watama, ja näggin, külla poolt, tuld paisdma, et mötlesin mönne hone hakkama pöllema, ja hakkasin senne joosma, ja siis näggin: selle mehhe tee ares maas ollewad, ja jätsin tedda senna mahha, et saaks tulle jure appi minna; ja kui ma senna jõutsin, kusse tulli pölles, siis watan; et hobbone seisab, ja ree peal heind pöllwad; siis hakkasin lund peale kandma, ja kustutama.
III Ja sedda tuld, juhtusime ka küllast näggema: Tallitaja Juhhan Mein, ja kirjutaja Mart Parsnis, ja kaks teisi mehhi; Andres Rosileht, ja Karel Mein, ja josime senna appi; siis näggime, et Moisa öe waht, Mart Rattassepp, sedda tuld kustutas; siis küssis: Tallitaja J. M M. Rattassepa käest, et kelle se hobbone piddi ollema, ja kudda se reggi pöllema on hakkanud; siis kostis Mart Rattassep, et sedda ma ei tea kus ta, pöllema on hakanud, agga se hobbone on wisd, selle mehhe, mis te äres pikali maas on; sis sai semees maast, ärra korjatud, ja küllas temmale, öe maia antud.
Koggukonna Kohhos moistis; et Jürri Mitfelt, ja Jürri Alberg, Maksawad, se rahha, mis Juh. Lindrel puudo on, 25 Rb. wälja; ja selle kahju, ja lömisse ette, mis nemad on teinud, kumpki 1 RB. Ja peale sedda, wallalaeka trahwi: kahhe pealt 8 Rubla.
Kohto ette astus: Wohmuta walla mees, Juhhan Linder, ja kaebas: et temma on tulnud, maandid mööda, kerkuta külla wäljal, on temma wasdo tulnud, kaks meest hoostegga, Jürri Mitfelt, ja Jürri Alberg, ja temma tahtnud teed poleks, ja nemmad on t ulnud, endi Reggede pealt mahha, et tahtnud tedda, keige temma, hobbosega, tee kõrwa, lükkata; siis ütlesin minna neile, egga teie, tee rööwlid, ei olle; ja kui nemmad, minnu kallale, tullid, siis hakkasin ma, püssi, omma ree pealt wötma, ja ütlesin neile: et kui teie, mind hakkate röwima, siis lassen teid püssiga; sest mörtsukaid, on lubba, lasda, siis kargasid nemmad, minnu püssi kinni, ja püss läks lahti, ja laeng läks; minnu heina kottist läbbi; ja putus ka Jürri Albergi, kassuka hõlma; siis kisgusid nemmad, minnu käest püssi ärra, ja Jurri Alberg, peksis pitsa warrega, wasdo kässi, ja kui said püssi ärra, siis tahtsid ärra söita, siis sain minna karrata; Jürri Mitfeldi, ree peale, et piddin tedda küllase Tallitaja jure wima, ja ta lükas minno, omma ree pealt mahha; siis sain minna karrata: Jürri Albergi, ree peale, ja seka wimaks ükkas minno mahha, omma ree pealt; siis läksid naad minno kääst ärra, ja wisid minno püssi ärra, siis läksin: Einmanni Möisast abbi palluma, ja möisa õues öe waht, tulli mino wasdo, ja hakkas mino käest küssima mis mees, ma piddin ollema, siis kostsin ma: et minna ollen tee käia, ja ollin mörtsukate kääs, ja tahhan abbi siis aias mind öe waht möisast ärra. ja tunnistas weel et mul oli 25 Rub rahha agga nüüd polle keddagi
Jürri Mitfelt, ja Jürri Alberg, tunnistawad: et nemmad on tulnud, Juhhan Linder wasdo, ja tahtnud ka teed poleks, siis on Juhhan nemmad Linder, hakkanud: nendega wenne keele kärkima, ja pölle tahtnud teed anda; siis on nemmad, endi reggede pealt mahha tulnud, et tahtnud temma ree tee körwa tösda, siis on Juhhan Linder, wötnud püssi: omma ree pealt, ja tahtnud neid lasda, ja meie tahtsime: tema käest püssi ärra wötta, siis läks se püss lahti; ja laen läks; temma omma heina kottist läbbi, ja Jürri Albergi kassuka hõlmast, ja kui meie temma käest püssi ärra wötsime, hakkasime ärra minnema, siis tahtis Juhhan Linder, essite minno ree peale tulla, ja ma ei lasgnud, ja pärrast, Jürri Albergi, ree peale, ja Jürri Alberg ka lükkand ta mahha, omma ree pealt.
I Tunnismees Kuielt Hans Lüld, tunnistab: et temma läinud sel 9 aial Einmanni wiina Wabrikust, praaka toomas, ja on jöudnud nende liggi, siis on Juhhan Linder, nende käes pikkali maas olnud Jürri Mitfelt, on olnud, tema peal, ja Jürri Alberg, kisgunud temma JL, käest püss, ärra; ja peksnud pitsa, warrega, Juhhan Lindre, wasda kässi; ja kui on püssi, katte sanud, siis on tahtnud, ärra soita, siis on Juhhan Linder karrand, Jüri Mitfeldi, ree peale, ja J. Mitfelt, on tema mahha lükanud, siis on sanud karratus J Albergi ree peale, ja se ka on lükanud mahha, siis on ärra söitnud, ja J. Linder mahha janud.
II Tunnismees. Einmanni Moisa öe waht, Mart Ratasse tunnistab et temma on kuulnud: kui ühhed on tulnud, kerkuta külla poolt, rioga; ja söitnud moisast möeda, ja wähhe aja pärrast, pärrast sedda, on tulnud, moisa öues, üks mees temma wasdo, ja ta küssinud: mis mees saa olled, ja mis sa siin käid; siis on J. Linder temmale öelnud: et minna ollen, tee käia, ja ollen rööwlite kääs olnud, ja ma püss widi ärra; siis küssisin ma, kus so müts on, J. L. kostis, et mo müts ja hobbone on tee peale jänud, ja ma tahha öe maia sada, sis aiasiin minna, tedda omma hoost, ja mütsi, korjama; ja ta läks ärra, siis wähhe aia pärrast, läksin Rehho jure watama, ja näggin külla poolt, läksin Rehhe jure watama, ja näggin, külla poolt, tuld paisdma, et mötlesin mönne hone hakkama pöllema, ja hakkasin senne joosma, ja siis näggin: selle mehhe tee ares maas ollewad, ja jätsin tedda senna mahha, et saaks tulle jure appi minna; ja kui ma senna jõutsin, kusse tulli pölles, siis watan; et hobbone seisab, ja ree peal heind pöllwad; siis hakkasin lund peale kandma, ja kustutama.
III Ja sedda tuld, juhtusime ka küllast näggema: Tallitaja Juhhan Mein, ja kirjutaja Mart Parsnis, ja kaks teisi mehhi; Andres Rosileht, ja Karel Mein, ja josime senna appi; siis näggime, et Moisa öe waht, Mart Rattassepp, sedda tuld kustutas; siis küssis: Tallitaja J. M M. Rattassepa käest, et kelle se hobbone piddi ollema, ja kudda se reggi pöllema on hakkanud; siis kostis Mart Rattassep, et sedda ma ei tea kus ta, pöllema on hakanud, agga se hobbone on wisd, selle mehhe, mis te äres pikali maas on; sis sai semees maast, ärra korjatud, ja küllas temmale, öe maia antud.
Koggukonna Kohhos moistis; et Jürri Mitfelt, ja Jürri Alberg, Maksawad, se rahha, mis Juh. Lindrel puudo on, 25 Rb. wälja; ja selle kahju, ja lömisse ette, mis nemad on teinud, kumpki 1 RB. Ja peale sedda, wallalaeka trahwi: kahhe pealt 8 Rubla.
