PROTOKOLL

Vana-Kariste: Vana-Kariste kogukonnakohtu protokolliraamat (02.01.1848-03.12.1852)

LeidandmedEAA.2806.1.1
Kaader
48
Daatum27.01.1850
Protokolli number1
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Leppik Peakohtumees
Peter Milles Kohtumees
Jaak Kiissow Kohtumees

Mõtsa Härra von Brocki Kirja pärra sest 13mast Januarist № 15 on Mõtsa wahhi Johann Kepnikko üllesandmisse järrel:

1, Tõlla Willeme sullane Willem Kuck 3 Kaske 3-5 Werschokki paksud
2, Tõlla Willeme sullane Hans Meltsas  2 Kaske ning 1 lepp 3 Werschokki paks
3,  Ahle Hanso sullane Jaan Allik  4 peddajast 2 sülda pitkad 4 Werschokki paksud
4, Tolli Hanso sullane Endrik Lepp 2 peddajast  2½ sülda pitkad 4½Werschokki  paksud -

Kronomõtsast warrastanud.

5, On ka se Tolli sullane Peter Raud Mõtsawahhil üllesannud et temma perremees Hans Sepp minnewe kewwade 12 koormad kuserowikid Kronu mõtsast warrastanud.

Eesnimmetud Kaebusse peäle tunnistasid need sullased kui 1 Willem Kukk ning 2 Hans Meltsas, et nemmad ükskord koddus ei olle olnud, ning nende lastest puunälja pärrast teadmatta se ülles antud Kahjo Kronomeõtsan on tehtud:

3, Jaan Allik wabbandas, et temma mitte need üllesantud puud Kronomõtsast, waid minnewe sui kui Longi heinamaalt tulnud, Oissare mõtsast  ühhe raentikku peält korjanud ning liggi tonud.-Mõtsawaht ei wõinud ka kuddaki wisil sedda wargust tõeks tehha.-

4. Endrik Sepp ütles nisammo, et Mõtsawaht tedda kuskilt puuwargusse jurest ei olle kätte sanud, ning temma need 2 puud 1 süld pitkad mis Mõtsawaht Kronomõtsast ütleb raggutud ollewed, Kammakülla alt jõe ärest mikkege linno leotud on - tonud ollewed. Sest nüüd et Kohhus selle asjaga otsa peäle ei sanud, sai Mõisawallitsusse polest Kohtomehhel Jaak Kiissowil se käsk antud joondige Tolli tallul minna, ning need Mõtsawahhist ülles antud warrastud  puud üllewadata ning ärra tollida kas nemmad ka nende kannudege mis Mõtsawahhil ülles näidata on, ühte passib.-

Tolli Hans Sepp ning temma sullane Peter Raud on tänna Keiserlikko Kihelkonna kohton, mispärrast nende assi tõiseks kohtopäewaks jääb.

Mõtsa Härra von Brocki Kirja pärra sest 13mast Januarist № 15 on Mõtsa wahhi Johann Kepnikko üllesandmisse järrel:

1, Tõlla Willeme sullane Willem Kuck 3 Kaske 3-5 Werschokki paksud
2, Tõlla Willeme sullane Hans Meltsas  2 Kaske ning 1 lepp 3 Werschokki paks
3,  Ahle Hanso sullane Jaan Allik  4 peddajast 2 sülda pitkad 4 Werschokki paksud
4, Tolli Hanso sullane Endrik Lepp 2 peddajast  2½ sülda pitkad 4½Werschokki  paksud -

Kronomõtsast warrastanud.

5, On ka se Tolli sullane Peter Raud Mõtsawahhil üllesannud et temma perremees Hans Sepp minnewe kewwade 12 koormad kuserowikid Kronu mõtsast warrastanud.

Eesnimmetud Kaebusse peäle tunnistasid need sullased kui 1 Willem Kukk ning 2 Hans Meltsas, et nemmad ükskord koddus ei olle olnud, ning nende lastest puunälja pärrast teadmatta se ülles antud Kahjo Kronomeõtsan on tehtud:

3, Jaan Allik wabbandas, et temma mitte need üllesantud puud Kronomõtsast, waid minnewe sui kui Longi heinamaalt tulnud, Oissare mõtsast  ühhe raentikku peält korjanud ning liggi tonud.-Mõtsawaht ei wõinud ka kuddaki wisil sedda wargust tõeks tehha.-

4. Endrik Sepp ütles nisammo, et Mõtsawaht tedda kuskilt puuwargusse jurest ei olle kätte sanud, ning temma need 2 puud 1 süld pitkad mis Mõtsawaht Kronomõtsast ütleb raggutud ollewed, Kammakülla alt jõe ärest mikkege linno leotud on - tonud ollewed. Sest nüüd et Kohhus selle asjaga otsa peäle ei sanud, sai Mõisawallitsusse polest Kohtomehhel Jaak Kiissowil se käsk antud joondige Tolli tallul minna, ning need Mõtsawahhist ülles antud warrastud  puud üllewadata ning ärra tollida kas nemmad ka nende kannudege mis Mõtsawahhil ülles näidata on, ühte passib.-

Tolli Hans Sepp ning temma sullane Peter Raud on tänna Keiserlikko Kihelkonna kohton, mispärrast nende assi tõiseks kohtopäewaks jääb.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS