PROTOKOLL

Vana-Kariste: Vana-Kariste kogukonnakohtu protokolliraamat (02.01.1848-03.12.1852)

LeidandmedEAA.2806.1.1
Kaader
53
Daatum26.05.1850
Protokolli number1
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Leppick Peakohtumees
Jaak Masing Kohtumees
Peter Milles Kohtumees

Tulli se sullane Jaan Moll sia kohto ette ning kaebas, kui temma Lippiko tallult mõnne aasta eest lahti sanud ning Kordimatzi Johanni jures korterd wõtnud, ning temma käest pallunud maad koes temma wõiks omma sõnnik mis temmal Leppiko tallul seisab, wälja weddade, Kordimatzi Johann ka kül üks tük maad kolme aasta prukimisseks on lubbanud, temma agga sedda maad sepärrast, et temma esmalt kaugel ning ka põllode wahhel seisab, ei olle tahtnud, waid Kordimatzi Jaani jurde kus temma tüddar tüdrukus olnud - läinud ning tedda ma pärrast pallunud. Kordimatzi Jaan ka lubbanud arwata üks maa wanna seisaw maad, koes ta lubbanud sõnnikud peäle weddade ning sedda tük maad ni kaua pruki, kui temma wähha wilja kannab. Temma, Jaan Moll on selle  ma peält 2 wilja, kui Rükkid ning Odrad ärra wõtnud, ning se kewwade läinud sedda maad arrime, et se aasta weel linno mahha teeks, agga Kordimatzi Jaan koggoniste ei lubbanud sedda maad weel temma kätte prukimisseks.

Kordimatzi Jaani käest sai nüüd küstud, kas temma Jaan Mollil maad prukimiseks on annud, ja kust Jaan Moll sinna peäle sõnniko on weddanud? wastasKordimatzi Jaan, et temma kül Jaan Mollil se nimmetud tük maad on annud, agga mitte rohkem kui kahhe aasta prukimisseks.

Kohhus kulles se kaebus heaste ülle ning arwas sepärrast et kummakil Jaggodel tunnistust ei olle, ning Jaan Moll omma sõnniku tõiselt tallult Jaan Warriku maa peäle weddanud, wõib Jaan Moll sedda tük maad kõige wähhem 3 aastad pruki ning ei tohhi sepärrast Kordimatzi Jaan se aasta sedda linna mahha teggemist keelda, peab agga Jaan Moll need tükki päewad illusaste ärra teggema.

Tulli se sullane Jaan Moll sia kohto ette ning kaebas, kui temma Lippiko tallult mõnne aasta eest lahti sanud ning Kordimatzi Johanni jures korterd wõtnud, ning temma käest pallunud maad koes temma wõiks omma sõnnik mis temmal Leppiko tallul seisab, wälja weddade, Kordimatzi Johann ka kül üks tük maad kolme aasta prukimisseks on lubbanud, temma agga sedda maad sepärrast, et temma esmalt kaugel ning ka põllode wahhel seisab, ei olle tahtnud, waid Kordimatzi Jaani jurde kus temma tüddar tüdrukus olnud - läinud ning tedda ma pärrast pallunud. Kordimatzi Jaan ka lubbanud arwata üks maa wanna seisaw maad, koes ta lubbanud sõnnikud peäle weddade ning sedda tük maad ni kaua pruki, kui temma wähha wilja kannab. Temma, Jaan Moll on selle  ma peält 2 wilja, kui Rükkid ning Odrad ärra wõtnud, ning se kewwade läinud sedda maad arrime, et se aasta weel linno mahha teeks, agga Kordimatzi Jaan koggoniste ei lubbanud sedda maad weel temma kätte prukimisseks.

Kordimatzi Jaani käest sai nüüd küstud, kas temma Jaan Mollil maad prukimiseks on annud, ja kust Jaan Moll sinna peäle sõnniko on weddanud? wastasKordimatzi Jaan, et temma kül Jaan Mollil se nimmetud tük maad on annud, agga mitte rohkem kui kahhe aasta prukimisseks.

Kohhus kulles se kaebus heaste ülle ning arwas sepärrast et kummakil Jaggodel tunnistust ei olle, ning Jaan Moll omma sõnniku tõiselt tallult Jaan Warriku maa peäle weddanud, wõib Jaan Moll sedda tük maad kõige wähhem 3 aastad pruki ning ei tohhi sepärrast Kordimatzi Jaan se aasta sedda linna mahha teggemist keelda, peab agga Jaan Moll need tükki päewad illusaste ärra teggema.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS