Moistman olliwa keik kohtomehet.
Tulli ette Soone perremiis Karel Pourson nink üttel minna olle kulda sanut et minniwa talwel ollewat Kaaska Johani püs mis moisan kubja Mart Kengmani käen laske olli ollewat moisast ärra warrastedu neid ollen minna karja poiste käest üts ja püs kätte sanu kelle rawwa ots olli kokku pessetu nink muidoga ärra lagganu minna ollen teda lasknu linan ärra parrandada ni massin 1,40 kg parrandamise eest nink siis om se püs ehk da om se mis moisast minnewo talwel om ärra warrastedu.
Kutsuti ette Märt Kengman kes tunnistas selle püs sä sesamma ollewat. Neid kutsuti ette neid karja poisit ni neide essa Johann Krus ja küsiti kost nemma selle püssi sanu om Johann Krus üttel minnewa suwwel kui Peter Koppel Kodijärwe moisa läts nink temma naine jäije Pösi tarre weel ellama et temma minnek rattsline olli unnet tema selle püssi enda sängi pöhitsede ni saöll olli naine teda perrest wälla põhu olla pandnu kost karjo poisi teda olliwa ärra löidnu ni mõtsa ninu ja ärra käknu säl olli jälle Soone karja pois teda ärra löidnu ni Soone perremehe kätte andnu.
Kutsuti ette Peter Koppel ja küssiti kost temma selle püssi sanu om Peter Koppel üttel enne seda kui minna Kodijärwa moisa lätsi olli monamees Jaan Negolg las pääle linnu nink säält selle rawwa loidnu kattase sehest pöile selle lötsi minna gah loo pääle nink löidse jäätse lodi seda wiisi saije püs minno kätte.
Kutsoti ette monamees Jaan Negolg ja kösiti kas se õige om J. Negolg üttel et temma ollewat lännu enda rattel mehha wõtma las päält nink siis löid se minno seda püssi rauda kelle ots joba kokko pesta olli kottase sehest et temma seda miskis arwanu ei olle om ta teda tarre nukka wissenu kost ta perrast ärra koddunu ja neid temma olles kuleb et se raud P. Koppli käeen om.
Nüüd oste ette Krosna körtsimees M. Kengmann (kes minnewa talwet moisa kubjas olli) ni üttel minnewa talwel kui se püs ärra warrastedi pallusi minno P. Koppelist olle nida hä sennoga ollewa Pööri tarre men mitmasugust rahwast kae perra sallajatt kas sa wahest minno püssi nätta saad sest sinna tunnet ommale seda püssi neda samma häste kui minno P. Koppel olli seda püssi ommale küssinu jahi pääle minna, seda küsimist tunnistas aidamees M. Mitt õige ollewat.
Kutsuti ette Peter Koppel ja kösiti kas Märt Kengmann om teda selle perrast pallunul temma sallas et temma suggugi püssi koddumisest kuulnu ei olle kui ennegi praegu. Ent se om wätto Peter Koppel olli egga päiwi mõisan nink teadis wäega häste püssi kottumist.
Moistus
Es awwalik om et Peter Koppel püssi kottumisest teotes moistedi talle S 1142 perra, temma massab se püssi ennine ind 5 rubla ni saalt püs ommale. Es Jaan Negolg olles kewwade tulli kui püs ja ammogi enne olli koddunu ni temma sest middagi es tegu ja töiselt se püssi raud tema taggast P. Kp warsti jälle ärra wütnu mõistedi temma trahwist walla. Es ne karju poisil üsna lopsel om jäiwat nemmaga trahwmada.
Es Soone perremiis Karel Pourson S 1140 wasra om tennu jääb temma sest 1,40 kg illma da olles pedinu püs warsti moisa toma end ei mitte lina wija parrendada.
Moistman olliwa keik kohtomehet.
Tulli ette Soone perremiis Karel Pourson nink üttel minna olle kulda sanut et minniwa talwel ollewat Kaaska Johani püs mis moisan kubja Mart Kengmani käen laske olli ollewat moisast ärra warrastedu neid ollen minna karja poiste käest üts ja püs kätte sanu kelle rawwa ots olli kokku pessetu nink muidoga ärra lagganu minna ollen teda lasknu linan ärra parrandada ni massin 1,40 kg parrandamise eest nink siis om se püs ehk da om se mis moisast minnewo talwel om ärra warrastedu.
Kutsuti ette Märt Kengman kes tunnistas selle püs sä sesamma ollewat. Neid kutsuti ette neid karja poisit ni neide essa Johann Krus ja küsiti kost nemma selle püssi sanu om Johann Krus üttel minnewa suwwel kui Peter Koppel Kodijärwe moisa läts nink temma naine jäije Pösi tarre weel ellama et temma minnek rattsline olli unnet tema selle püssi enda sängi pöhitsede ni saöll olli naine teda perrest wälla põhu olla pandnu kost karjo poisi teda olliwa ärra löidnu ni mõtsa ninu ja ärra käknu säl olli jälle Soone karja pois teda ärra löidnu ni Soone perremehe kätte andnu.
Kutsuti ette Peter Koppel ja küssiti kost temma selle püssi sanu om Peter Koppel üttel enne seda kui minna Kodijärwa moisa lätsi olli monamees Jaan Negolg las pääle linnu nink säält selle rawwa loidnu kattase sehest pöile selle lötsi minna gah loo pääle nink löidse jäätse lodi seda wiisi saije püs minno kätte.
Kutsoti ette monamees Jaan Negolg ja kösiti kas se õige om J. Negolg üttel et temma ollewat lännu enda rattel mehha wõtma las päält nink siis löid se minno seda püssi rauda kelle ots joba kokko pesta olli kottase sehest et temma seda miskis arwanu ei olle om ta teda tarre nukka wissenu kost ta perrast ärra koddunu ja neid temma olles kuleb et se raud P. Koppli käeen om.
Nüüd oste ette Krosna körtsimees M. Kengmann (kes minnewa talwet moisa kubjas olli) ni üttel minnewa talwel kui se püs ärra warrastedi pallusi minno P. Koppelist olle nida hä sennoga ollewa Pööri tarre men mitmasugust rahwast kae perra sallajatt kas sa wahest minno püssi nätta saad sest sinna tunnet ommale seda püssi neda samma häste kui minno P. Koppel olli seda püssi ommale küssinu jahi pääle minna, seda küsimist tunnistas aidamees M. Mitt õige ollewat.
Kutsuti ette Peter Koppel ja kösiti kas Märt Kengmann om teda selle perrast pallunul temma sallas et temma suggugi püssi koddumisest kuulnu ei olle kui ennegi praegu. Ent se om wätto Peter Koppel olli egga päiwi mõisan nink teadis wäega häste püssi kottumist.
Moistus
Es awwalik om et Peter Koppel püssi kottumisest teotes moistedi talle S 1142 perra, temma massab se püssi ennine ind 5 rubla ni saalt püs ommale. Es Jaan Negolg olles kewwade tulli kui püs ja ammogi enne olli koddunu ni temma sest middagi es tegu ja töiselt se püssi raud tema taggast P. Kp warsti jälle ärra wütnu mõistedi temma trahwist walla. Es ne karju poisil üsna lopsel om jäiwat nemmaga trahwmada.
Es Soone perremiis Karel Pourson S 1140 wasra om tennu jääb temma sest 1,40 kg illma da olles pedinu püs warsti moisa toma end ei mitte lina wija parrendada.
