N 28 Waimela koggokohton sel 12 Ap. 1874
Päkohtomees Peter Pichl
Abbi Michel Traks
dito Jaan Waiso
Täämbätsel päiwal kaiwas selle koggokonna kohto een Wallawannemb A Sulg, et Kirrebi Jaan Kulla ei massa omma suwwel 1873 Magasist lainato 9 mõto rükki ärrä, sest temmal olli ülle kigge massa 30 mõto 1/2 Garz rükki om masno 21 moot 1 Garz sis om temal weel massa se nimmitedu.
Saije Magasi Cladde ette toodus komb selgete wälja naitas et nipaljo temmal massa om weel.
Jaan Kulla Sisse mas om arwato 13 Thaldri päält wakku ramatu perra agga 8 1/2 Taldri ma temal om sis tullep 8 1/2 Garz mahha.
Jaan Kulla om sepäle kostno nipaljo kui temma om wõtno om temma ka ärrä masno ja kui temma rükki mas saije temma ramat katski kissutus; ülle kohhut temma ei massa.
Kirjotaja Kangro om sepäle kostno kui Jaan Kulla rükki mas ei olle temma mitte Magasin ja kui temma tõugo tulli Magaside toma sis om andno temma omma waiko ramato kirjotaja kätte komb olli rottest ärrä lahhutu [mahakriipsutatud: ja ärrä lahhuto] ramato perra ots nida et kirjota es kõlba sis om temma se ramato katski kaksano. Wallawanemb woib tunnista et se ramat olli rottest ärrä raisato.
Michel Samosoon om ka tunnistanno kes Magasi woolmündri om, et se ramato sisse es kolba mitte kirjota, sest se ramat olli Magasin ülles petu ülle suwwe ja olli kangest ärrä raisat. Wimate om Jaan Kulla weel kostno selle perrast tema sedda wilja ei massa, mes temma ramat katski kakkutu.
Willem Krosen om tunnistanno et nema omma ütskõrd Jaan Kullaga suwwel omma röä sagi ülle kõnnelno, sis om Jaan Kulla üttelno: egga temmal ni paljo Magasist woetu ei olle kui Jaan Kullal sest Jaan Kullal om hendal üttelno ollew Magasist wõto rükki 27 mõto.
Jaan Kulla om weel tunnistajas M. Samosoni ja Johan Kallinge andno. Michel Samosoon om kostno temma ei mälleta middagi ollew kõnnelno kellegi se asja ülle. Johan Kalling om tunnistanno et Michel Samosoon ollew üttelno et kui Jaan Kulla temale wina om andno: mes wigga wina jowwa kui Magasi wilja sai mastus.
Wimate om Jaan Kulla kostno kohto een et tema 27 moto sai temmal wasta woetus ent Willem Kroseni willi es sa mitte wasta woetus.
Wimate om weel Jaan Kulla ülles andno et Wallawannemb ollew koggokonna kohto een üttelno et Jaan Kullal es olle minnewa suwwi Magasi ramatut olno, selle man oma temal tunnistaja Jurri Waask Peter Pallo.
Peter Pallo ja Jürri Waask oma kostno muud ei olle nemma kulno kui Jaan Kulla willi om masmada ja tima ramat om katski kisto.
Kui Jaan Kulla juttu katsilde käiwa nink ramat ja tunnistaja tunnistase et temmal ni paljo wilja olli massa.
Moistus:
Jaan Kulla massap Süggise 1874 8 moto rukki ootus man Magasi ärrä. Moistminne saije §773 ja 774 perra kullutedus.
Pakohtomees: Peter Pihl [allkiri]
Abbi: Mihel Traks [allkiri]
dito: Jaan Wäiso [allkiri]
Jaan Kulla ei olle selle moistmissega sellepirrast rahhule et tema om omma wolla ärrä masno
Kirjotaja JohKangru [allkiri]
N 28 Waimela koggokohton sel 12 Ap. 1874
Päkohtomees Peter Pichl
Abbi Michel Traks
dito Jaan Waiso
Täämbätsel päiwal kaiwas selle koggokonna kohto een Wallawannemb A Sulg, et Kirrebi Jaan Kulla ei massa omma suwwel 1873 Magasist lainato 9 mõto rükki ärrä, sest temmal olli ülle kigge massa 30 mõto 1/2 Garz rükki om masno 21 moot 1 Garz sis om temal weel massa se nimmitedu.
Saije Magasi Cladde ette toodus komb selgete wälja naitas et nipaljo temmal massa om weel.
Jaan Kulla Sisse mas om arwato 13 Thaldri päält wakku ramatu perra agga 8 1/2 Taldri ma temal om sis tullep 8 1/2 Garz mahha.
Jaan Kulla om sepäle kostno nipaljo kui temma om wõtno om temma ka ärrä masno ja kui temma rükki mas saije temma ramat katski kissutus; ülle kohhut temma ei massa.
Kirjotaja Kangro om sepäle kostno kui Jaan Kulla rükki mas ei olle temma mitte Magasin ja kui temma tõugo tulli Magaside toma sis om andno temma omma waiko ramato kirjotaja kätte komb olli rottest ärrä lahhutu [mahakriipsutatud: ja ärrä lahhuto] ramato perra ots nida et kirjota es kõlba sis om temma se ramato katski kaksano. Wallawanemb woib tunnista et se ramat olli rottest ärrä raisato.
Michel Samosoon om ka tunnistanno kes Magasi woolmündri om, et se ramato sisse es kolba mitte kirjota, sest se ramat olli Magasin ülles petu ülle suwwe ja olli kangest ärrä raisat. Wimate om Jaan Kulla weel kostno selle perrast tema sedda wilja ei massa, mes temma ramat katski kakkutu.
Willem Krosen om tunnistanno et nema omma ütskõrd Jaan Kullaga suwwel omma röä sagi ülle kõnnelno, sis om Jaan Kulla üttelno: egga temmal ni paljo Magasist woetu ei olle kui Jaan Kullal sest Jaan Kullal om hendal üttelno ollew Magasist wõto rükki 27 mõto.
Jaan Kulla om weel tunnistajas M. Samosoni ja Johan Kallinge andno. Michel Samosoon om kostno temma ei mälleta middagi ollew kõnnelno kellegi se asja ülle. Johan Kalling om tunnistanno et Michel Samosoon ollew üttelno et kui Jaan Kulla temale wina om andno: mes wigga wina jowwa kui Magasi wilja sai mastus.
Wimate om Jaan Kulla kostno kohto een et tema 27 moto sai temmal wasta woetus ent Willem Kroseni willi es sa mitte wasta woetus.
Wimate om weel Jaan Kulla ülles andno et Wallawannemb ollew koggokonna kohto een üttelno et Jaan Kullal es olle minnewa suwwi Magasi ramatut olno, selle man oma temal tunnistaja Jurri Waask Peter Pallo.
Peter Pallo ja Jürri Waask oma kostno muud ei olle nemma kulno kui Jaan Kulla willi om masmada ja tima ramat om katski kisto.
Kui Jaan Kulla juttu katsilde käiwa nink ramat ja tunnistaja tunnistase et temmal ni paljo wilja olli massa.
Moistus:
Jaan Kulla massap Süggise 1874 8 moto rukki ootus man Magasi ärrä. Moistminne saije §773 ja 774 perra kullutedus.
Pakohtomees: Peter Pihl [allkiri]
Abbi: Mihel Traks [allkiri]
dito: Jaan Wäiso [allkiri]
Jaan Kulla ei olle selle moistmissega sellepirrast rahhule et tema om omma wolla ärrä masno
Kirjotaja JohKangru [allkiri]
