Laatre mõisa walitseja herra Emil Reinwald kaebas F von Stryki herra nimel, et Laatre Tagakõrtsi kus maarentnik Hendrik Mürk 276 wakamaad rükid wähemb maha teinud kui maa õigus kannab ja nõudis selle ma peale mite pruugitud sõnniku eest iga waka maa peale arwatud
| 6 puuda kondi jahu a' 125 kop pud |
16 rbla 24 kop |
| kahe seeme eest |
5 1/3 waka rükkid |
|
ja olewad weel Hendrik Mürk 3 2/3 wakamaad lina enam maha külinud
kui õigus ning nõuab selle eest 25 rbla wakamaa peält
|
91.66 |
| Summa |
107 Rb. 91 K. |
Hendrik Mürk sai ete nõutud ja temal eesseisaw F von Stryki herra nõudmine ete pantud, mis peale ta wastuseks andis, et temal kontrakti sees wähemad kui keeldust ei ole olnud kuidas tema peab põldu pidama ka ei ole ükski temal rentimise aegus maad käte mõõtnud wakamaa järgi, seepärast polewad ta sest põllupidamisest midagid wahet mõistnud teha, linu olewad tal aga see aasta kül natuke enam maas olnud kui rükid on külitud.
Kontrakt leiti ka ete näidates õige olewad, et wähemad kui keeldust ehk arutegemist põllu tegemise wahel ei olnud kirja pantud.
Möistus
Et rentimise aegus Hendrik Mürkil keegi maad ei ole käte mõõtnud, ka kontraktis põllu külimise keeldu ei ole ehk üle pea kuidas põldu peab tegema saab F von Stryki herra kaebtus tühjaks arwatud.
See mõistus sai kuulutud mõisawalitseja herra ei olnud aga seega rahul ja palus appelatsioni tähte, mis ka lubatud sai.
Pääkohtu asemik Jaan Arru XXX
Kohtumees Peter Pakkal XXX
Kohtumees Jacob Sneegs XXX
appeleritud ja sisse sadetud seks 26 Märtsis 1875
Laatre mõisa walitseja herra Emil Reinwald kaebas F von Stryki herra nimel, et Laatre Tagakõrtsi kus maarentnik Hendrik Mürk 276 wakamaad rükid wähemb maha teinud kui maa õigus kannab ja nõudis selle ma peale mite pruugitud sõnniku eest iga waka maa peale arwatud
| 6 puuda kondi jahu a' 125 kop pud |
16 rbla 24 kop |
| kahe seeme eest |
5 1/3 waka rükkid |
|
ja olewad weel Hendrik Mürk 3 2/3 wakamaad lina enam maha külinud
kui õigus ning nõuab selle eest 25 rbla wakamaa peält
|
91.66 |
| Summa |
107 Rb. 91 K. |
Hendrik Mürk sai ete nõutud ja temal eesseisaw F von Stryki herra nõudmine ete pantud, mis peale ta wastuseks andis, et temal kontrakti sees wähemad kui keeldust ei ole olnud kuidas tema peab põldu pidama ka ei ole ükski temal rentimise aegus maad käte mõõtnud wakamaa järgi, seepärast polewad ta sest põllupidamisest midagid wahet mõistnud teha, linu olewad tal aga see aasta kül natuke enam maas olnud kui rükid on külitud.
Kontrakt leiti ka ete näidates õige olewad, et wähemad kui keeldust ehk arutegemist põllu tegemise wahel ei olnud kirja pantud.
Möistus
Et rentimise aegus Hendrik Mürkil keegi maad ei ole käte mõõtnud, ka kontraktis põllu külimise keeldu ei ole ehk üle pea kuidas põldu peab tegema saab F von Stryki herra kaebtus tühjaks arwatud.
See mõistus sai kuulutud mõisawalitseja herra ei olnud aga seega rahul ja palus appelatsioni tähte, mis ka lubatud sai.
Pääkohtu asemik Jaan Arru XXX
Kohtumees Peter Pakkal XXX
Kohtumees Jacob Sneegs XXX
appeleritud ja sisse sadetud seks 26 Märtsis 1875
