Krimanni koggokonna kohtus 12 Apr 1868.
Jaan Kangro tulli koggokonna kohto ette ja kaebas et Temma on Kultna rentniko Jaan Selli manu 3 aasta eest sullasest olnud ja siis on Jaan Selli käest tenitud palga rahha 60 Rubla samata jänud agga ni saggedaste kui Temma käest ollen küssinud on iks mulle wastanud kannata weel ja kül ma ikka sulle ärra maksan agga nüid peab Mõisa wõlla perrast temmale oksion tettama ja pallun et minna ka sest oksioni rahhast omma tenitud palga rahha wõin kätte sada.
Jaan Sell tulli ette ja ütles: se on tõssi kül et mul Jaan Kangrule on palga rahha 60 Rubla maksmata jänud agga mul ei olle mitte praegust kustki maksta ja Mõisa on omma wõlla perrast minno kraam üllese kirjutanud ja kinni pandnud ja kui Mõisa wõllast ülle jäema kui Oksioni wisil ärra müiakse siis wõid omma palga rahha kätte sada.
Jaan Kangro tulli 22 Märtzil ette ja kaebas et Jaan Sell ütles 5 Märzil koggokonna kohto een et Mõisa omma wõlla perrast temmale oksion teeb agga nüüd on Jaan Sell omma suggulase Jürri Klaosega nõu kokko piddanuwad ning Mõisa wõlg ärra maksnuwad ja nenda wälja arwanuwad et minna omma tenitud waewast pean koggonist ilma jäema se on Jürri Klaos olli Jaan Selli kraam oksioni wisil ärra müinud ja kus se oskioni rahha enda kätte wõtnud ning pallen kui Jürri Klaos Jaan Selli krami ülle perremees olli ja Jaan Selli krami oksioni wisil ärra müis et temma siis ka minnu tenitud palga rahha sest oksioni rahhast peab ärra maksma.
Jürri Klaos tulli 12 Aprilil ette egga minna mitte Jaan Selli wõlglaste eest polle kässimehheks lönud ent minna ollen Mõisa wõlla eest kässimeheks lönud ning Mõisa wõlla eest Jaan Selli kraam oksioni wisil ärra müinud agga siiski ei olle ma mitte sest oksioni Jaan Selli kramist ni paljo sanud et Mõisa wõlg selle perre palk ja pea rahha wõin ärra maksta ning pean enda käest weel manno pannema ja kust ma siis weel muil Jaan Selli wõlglase wõin maksta.
Jaan Kangro tulli ette ja ütles: mis Jürri Klaosel prukis Temma eest kässimehheks lüia ja Temma krami omma wõimusega oksioni peal ärra müija kui Mõisa kohto meestega olleks oksioni teinud siis olleks keik kraam müidud sanud agga nüid on Jürri Klaos sest kramist palju müimata jätnud mis kohtomehhed on Mõisa wõlla perrast üllese kirjutanuwad.
Mõistus 12 April 1868
Koggokonna kohus mõistis et Jürri Klaos peab 3 aasta sissen se 60 Rubla palga rahha Jaan Kangrule ärra maksma igga aasta 20 Rubla nimelt 23 Aprilil 1868 peab 20 Rubla ärra maksma ja ka nenda eddesi 2 perramist aastad
1) seperrast et Jürri Klaos Jaan Selli eest kässimehheks lönud ja ennast senna krami sisse segganud ja
2) et Jürri Klaos Jaan Selli krami oksioni wisil omma wõimusega ärra müinud ning se osksioni rahha keik enda kätte korjanud.
Man olliwa:
Peakohtomees Jüri Bragli XXX
Abbi " Juhan Mina XXX
Abbi " Ado Lentsius XXX
Jürri Klaos ja Jaan Kangro ei olnud koggokonna mõistusega rahhul ning wõttis protokoll 14 Aprilil 1868.
Krimanni koggokonna kohtus 12 Apr 1868.
Jaan Kangro tulli koggokonna kohto ette ja kaebas et Temma on Kultna rentniko Jaan Selli manu 3 aasta eest sullasest olnud ja siis on Jaan Selli käest tenitud palga rahha 60 Rubla samata jänud agga ni saggedaste kui Temma käest ollen küssinud on iks mulle wastanud kannata weel ja kül ma ikka sulle ärra maksan agga nüid peab Mõisa wõlla perrast temmale oksion tettama ja pallun et minna ka sest oksioni rahhast omma tenitud palga rahha wõin kätte sada.
Jaan Sell tulli ette ja ütles: se on tõssi kül et mul Jaan Kangrule on palga rahha 60 Rubla maksmata jänud agga mul ei olle mitte praegust kustki maksta ja Mõisa on omma wõlla perrast minno kraam üllese kirjutanud ja kinni pandnud ja kui Mõisa wõllast ülle jäema kui Oksioni wisil ärra müiakse siis wõid omma palga rahha kätte sada.
Jaan Kangro tulli 22 Märtzil ette ja kaebas et Jaan Sell ütles 5 Märzil koggokonna kohto een et Mõisa omma wõlla perrast temmale oksion teeb agga nüüd on Jaan Sell omma suggulase Jürri Klaosega nõu kokko piddanuwad ning Mõisa wõlg ärra maksnuwad ja nenda wälja arwanuwad et minna omma tenitud waewast pean koggonist ilma jäema se on Jürri Klaos olli Jaan Selli kraam oksioni wisil ärra müinud ja kus se oskioni rahha enda kätte wõtnud ning pallen kui Jürri Klaos Jaan Selli krami ülle perremees olli ja Jaan Selli krami oksioni wisil ärra müis et temma siis ka minnu tenitud palga rahha sest oksioni rahhast peab ärra maksma.
Jürri Klaos tulli 12 Aprilil ette egga minna mitte Jaan Selli wõlglaste eest polle kässimehheks lönud ent minna ollen Mõisa wõlla eest kässimeheks lönud ning Mõisa wõlla eest Jaan Selli kraam oksioni wisil ärra müinud agga siiski ei olle ma mitte sest oksioni Jaan Selli kramist ni paljo sanud et Mõisa wõlg selle perre palk ja pea rahha wõin ärra maksta ning pean enda käest weel manno pannema ja kust ma siis weel muil Jaan Selli wõlglase wõin maksta.
Jaan Kangro tulli ette ja ütles: mis Jürri Klaosel prukis Temma eest kässimehheks lüia ja Temma krami omma wõimusega oksioni peal ärra müija kui Mõisa kohto meestega olleks oksioni teinud siis olleks keik kraam müidud sanud agga nüid on Jürri Klaos sest kramist palju müimata jätnud mis kohtomehhed on Mõisa wõlla perrast üllese kirjutanuwad.
Mõistus 12 April 1868
Koggokonna kohus mõistis et Jürri Klaos peab 3 aasta sissen se 60 Rubla palga rahha Jaan Kangrule ärra maksma igga aasta 20 Rubla nimelt 23 Aprilil 1868 peab 20 Rubla ärra maksma ja ka nenda eddesi 2 perramist aastad
1) seperrast et Jürri Klaos Jaan Selli eest kässimehheks lönud ja ennast senna krami sisse segganud ja
2) et Jürri Klaos Jaan Selli krami oksioni wisil omma wõimusega ärra müinud ning se osksioni rahha keik enda kätte korjanud.
Man olliwa:
Peakohtomees Jüri Bragli XXX
Abbi " Juhan Mina XXX
Abbi " Ado Lentsius XXX
Jürri Klaos ja Jaan Kangro ei olnud koggokonna mõistusega rahhul ning wõttis protokoll 14 Aprilil 1868.
