Vastse-Nõo: Protokollid (1859-1863)
| Leidandmed | EAA.3275.1.3 |
|---|---|
| Kaader | 37 38 |
| Daatum | 04.10.1862 |
| Protokolli number | 28 |
| Protokolli teema | 3. Laenusuhted |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Margus | Laurberg | Peakohtumees | |
| Margus | Lõhmus | Abikohtumees | |
| Peter | Pourson | Abikohtumees | |
| Karel | Frei | Vöörmünder | |
Moistman olliwa keik kohtomehet.
Tulli ette aidamees
Saije aidaramatust perra kaetus kuidas wiisi rükki ostnu om säl olli ülles punto et kõrtsimees om edimalt 50 wakka sis 40 siis 50 ja wimate 20 wakka ostnu ne wimatse 20 wakka on kõrtsimees aidast sanu mis temma õige üttel ollewat ent rahhe mand ei olle aidaramato tunnisuse perra mitte 20 wakka sanu kuidas temma üttel. Selle päle saije küsitas aidamees kas temma siis kõrtsimehhe käest om 50 rubla lainanud aidamees koste et temma enda tudmise perra ei tigo kõrtsimehele ennemb wölga ollewat kui ülle katte rubla mönni koppik. Selle päle üttel kõrtsimees 50 rubla wõttel sinna üttekorraga ja siis om weel minnewa astast wõlga 55 rubla 37 kopikat mis sinno wõlla ramatun esi kokko arwasid ja enda nimme alla pandsit nink tennawust wõlga om 3 rubla 54 ni et sinna ütte summa mulle 108 rubla 91 kopikat wõlga ollet.
Saije edimalt kõrtsimees küsitus konnas ja kuidas se 50 rubla om wõetu kõrtsimees koste enne rehhe pesmist kas 2 näddalit woi rohkemb tollit sinna kõrtsi ja ütlit anna mulle 50 rubla wõlga sest mal ei olle enda rahha sekord käen ja minna andsin nink näggiman olli
Toiselt küsiti kõrtsimees kuidas se 55 rubla 37 kopikat om aidamehest wõets selle päle koste kõrtsimees selle wõlla sehen om ga se 18 rubla mis aidamees
Selle päle küsite kuidas se tinnawune wõlg 3 rubla 54 kopikat om wõetu selle päle näitas kõrtsimees enda wõlla ramatut kas nimmelt keik ülles olli pantu kui aidamees seda rehningi ülle kaige ütles temma et te mittet asja ei tunne ent siski selle wasto woielda ei taha ja seda enda wõlla wõttab. Ent seda 50 rubla ja 55 rubla 37 kopikat rehnangi es ütle aidamees koggonist tundwat, wõib olla et se 55 rubla 37 kopikat rehnung wahest minewa süggise wennelasi rehnung om mis kõrtsiman kokko arwestas ja ga ärra mastus saije ent minno wõlg ta ei olle. Es selle 50 rubla ülle tunnistajat es olle man siis jäije se sellestas täises retis saisma.
Ent es kõrtsimees krahwihärrale omma suga tunnistanu on et temma; mõisest 20 wakkaa räkki 2 rubla 50 kopika wak ennemb sanu om koi krahwi härrale rahha masnu siis nõwwab krahwi härra se 50 rubla ja kõrtsiman wõib enda wõlla perrast aidamehe päle kaibata sest et aidamehe wõlga ei olle krahwihärral tarvis massa.
Tulli ette tunnistaja
Otsas
Es se rahhe wõtmise aig kõrtsimehe temma naise nink tunnistaja ütlemise perra mitte ütte ei sünni nink se asi nida suur om, et koggogonna kohos seda mpista ei woi enne kui se tunnistaja suremba kohtun wannutetas saab siis pallab se koggogonnakohos keiserlikko kihelkonna kohtust seda asja selleteda.
Moistman olliwa keik kohtomehet.
Tulli ette aidamees
Saije aidaramatust perra kaetus kuidas wiisi rükki ostnu om säl olli ülles punto et kõrtsimees om edimalt 50 wakka sis 40 siis 50 ja wimate 20 wakka ostnu ne wimatse 20 wakka on kõrtsimees aidast sanu mis temma õige üttel ollewat ent rahhe mand ei olle aidaramato tunnisuse perra mitte 20 wakka sanu kuidas temma üttel. Selle päle saije küsitas aidamees kas temma siis kõrtsimehhe käest om 50 rubla lainanud aidamees koste et temma enda tudmise perra ei tigo kõrtsimehele ennemb wölga ollewat kui ülle katte rubla mönni koppik. Selle päle üttel kõrtsimees 50 rubla wõttel sinna üttekorraga ja siis om weel minnewa astast wõlga 55 rubla 37 kopikat mis sinno wõlla ramatun esi kokko arwasid ja enda nimme alla pandsit nink tennawust wõlga om 3 rubla 54 ni et sinna ütte summa mulle 108 rubla 91 kopikat wõlga ollet.
Saije edimalt kõrtsimees küsitus konnas ja kuidas se 50 rubla om wõetu kõrtsimees koste enne rehhe pesmist kas 2 näddalit woi rohkemb tollit sinna kõrtsi ja ütlit anna mulle 50 rubla wõlga sest mal ei olle enda rahha sekord käen ja minna andsin nink näggiman olli
Toiselt küsiti kõrtsimees kuidas se 55 rubla 37 kopikat om aidamehest wõets selle päle koste kõrtsimees selle wõlla sehen om ga se 18 rubla mis aidamees
Selle päle küsite kuidas se tinnawune wõlg 3 rubla 54 kopikat om wõetu selle päle näitas kõrtsimees enda wõlla ramatut kas nimmelt keik ülles olli pantu kui aidamees seda rehningi ülle kaige ütles temma et te mittet asja ei tunne ent siski selle wasto woielda ei taha ja seda enda wõlla wõttab. Ent seda 50 rubla ja 55 rubla 37 kopikat rehnangi es ütle aidamees koggonist tundwat, wõib olla et se 55 rubla 37 kopikat rehnung wahest minewa süggise wennelasi rehnung om mis kõrtsiman kokko arwestas ja ga ärra mastus saije ent minno wõlg ta ei olle. Es selle 50 rubla ülle tunnistajat es olle man siis jäije se sellestas täises retis saisma.
Ent es kõrtsimees krahwihärrale omma suga tunnistanu on et temma; mõisest 20 wakkaa räkki 2 rubla 50 kopika wak ennemb sanu om koi krahwi härrale rahha masnu siis nõwwab krahwi härra se 50 rubla ja kõrtsiman wõib enda wõlla perrast aidamehe päle kaibata sest et aidamehe wõlga ei olle krahwihärral tarvis massa.
Tulli ette tunnistaja
Otsas
Es se rahhe wõtmise aig kõrtsimehe temma naise nink tunnistaja ütlemise perra mitte ütte ei sünni nink se asi nida suur om, et koggogonna kohos seda mpista ei woi enne kui se tunnistaja suremba kohtun wannutetas saab siis pallab se koggogonnakohos keiserlikko kihelkonna kohtust seda asja selleteda.