Adu Keres Saugast metsahärra Meimeri pooleteramees kaebab et nemad Kilksamaa maa pealt on saanud 7540 peu linu a pidanud needsamad ühtlase üheskoos ärapuhastatud ja siis pooleks wõetud saada, aga on Meimer need linad hoiamatult pooleks wõtnud. Kaebaja nõuab, et see osa linu, mis Meimer omale on saanud, temale saaks antud ja temale jäetud osa Meimerile, ehk selle asemele 120 rubl. sest tema ei wõida mitte uskuda, et need õiete puoleks on wõetud.
Woldemar Meimer Saugast, ütleb, et tema Adu Kerest on kutsunud linu pooleks wõtnud, sest tema on tahtnud oma pooled ulu alla panna - linad olnud põllul kõrhesi - aga ei ole Keres mitte tulnud, waid kottu ära läinud, siis on Jaan Juriksoni ja Jaan Besteri enesele abiks wõtnud ja linad õiete pooleks lugenud ja saanud kumbagi osaks 3870 peu 155 kimbusse pandud. pärast poolitamist sellsamal päewal on oma osa ärakoristanud ja käskinud et Keres omal ka ära koristaks, aga jäntud Keres omal koristamata, ega ei taha seepärast oma osa Keresele anda; ka olla Keres juba ennemalt kord ka selles nõus olnud, et linad enne puhastamist pooleks saawad wõetud.
Adu Keres wastab, et pooleks lugemise nõus ei ole olnud, sest et kontrakti järele puhastatud saaks pooleks jääb, aga mitte kõrrest ja seepärast pooleks wõtmise juure ei ole läinud ega ka pärast senna jäetud linu koristama läinud.
Jaan Jurikson Saugast lut usul tunnistab, et Woldemar Meimer on Adu Kerest kutsunud linu pooleks lugema, aga ei ole Keres mitte tulnud, siis on nemad: see on: Meimer, Jurikson ja Bester kõik need linad pooleks wõtnud, igasse kimpu 25 peut pannud ja saanud kubagi osa 155 kimpu. Meimeri linad saanud ülesse kambri peale pandud ja käskinud Meimer Kerest, et see ka oma osa ära koristaks, mis aga see tegemata jätnud.
Jaan Bester Saugast lut usul tunnistas nõndasamuti kui Jaan Jurikson.
Kohtumees Hendrik Lilles on neid linu ka üle waatamas käinud ja leidnud kõik õiete loetud olewat, aga reheal, kus Adu Kerese jäuks 30 kimpu pidanud olema, on kõigist 20 kimpu olndu, seega 10 kimpu ehk 250 peu wähem. Meimeri osaks olnud 155 kimpu.
Juurikson ja Bester ütlewad, et nemad tõeste linad õiete on pooleks wõtnud ja Kerese jäuks 30 kimpu reheale jätnud.
Woldermar Meimer ütleb, et küll õiete on lugenud, ega tea ta mitte, kuidas seal puudu tuleb, aga et rahu saada, lubab omast osast 5 kimpu ehk 125 peu weel Keresele anda.
Mõistetud:
Et tunnistuste ütlemise järele linad õiete on pooleks loetud ja Meimer weel 5 kimpu mis kuidagi aru saada ei ole, kust 10 kimpu puudu tulnud, Keresele juure anda lubab, saab see pooleks wõtmine õigeks arwatud, ja peab Keres temale jäetud poolte linadega rahule jääma.
Ette öeldud ja kaebtus järg tutawaks tehtud.
Kabtus Adu Keresele 11 Dec 1889
Ära kiri "
Ära kiri P. Kih. Koht. 11 XII 89 No 935.
Adu Keres Saugast metsahärra Meimeri pooleteramees kaebab et nemad Kilksamaa maa pealt on saanud 7540 peu linu a pidanud needsamad ühtlase üheskoos ärapuhastatud ja siis pooleks wõetud saada, aga on Meimer need linad hoiamatult pooleks wõtnud. Kaebaja nõuab, et see osa linu, mis Meimer omale on saanud, temale saaks antud ja temale jäetud osa Meimerile, ehk selle asemele 120 rubl. sest tema ei wõida mitte uskuda, et need õiete puoleks on wõetud.
Woldemar Meimer Saugast, ütleb, et tema Adu Kerest on kutsunud linu pooleks wõtnud, sest tema on tahtnud oma pooled ulu alla panna - linad olnud põllul kõrhesi - aga ei ole Keres mitte tulnud, waid kottu ära läinud, siis on Jaan Juriksoni ja Jaan Besteri enesele abiks wõtnud ja linad õiete pooleks lugenud ja saanud kumbagi osaks 3870 peu 155 kimbusse pandud. pärast poolitamist sellsamal päewal on oma osa ärakoristanud ja käskinud et Keres omal ka ära koristaks, aga jäntud Keres omal koristamata, ega ei taha seepärast oma osa Keresele anda; ka olla Keres juba ennemalt kord ka selles nõus olnud, et linad enne puhastamist pooleks saawad wõetud.
Adu Keres wastab, et pooleks lugemise nõus ei ole olnud, sest et kontrakti järele puhastatud saaks pooleks jääb, aga mitte kõrrest ja seepärast pooleks wõtmise juure ei ole läinud ega ka pärast senna jäetud linu koristama läinud.
Jaan Jurikson Saugast lut usul tunnistab, et Woldemar Meimer on Adu Kerest kutsunud linu pooleks lugema, aga ei ole Keres mitte tulnud, siis on nemad: see on: Meimer, Jurikson ja Bester kõik need linad pooleks wõtnud, igasse kimpu 25 peut pannud ja saanud kubagi osa 155 kimpu. Meimeri linad saanud ülesse kambri peale pandud ja käskinud Meimer Kerest, et see ka oma osa ära koristaks, mis aga see tegemata jätnud.
Jaan Bester Saugast lut usul tunnistas nõndasamuti kui Jaan Jurikson.
Kohtumees Hendrik Lilles on neid linu ka üle waatamas käinud ja leidnud kõik õiete loetud olewat, aga reheal, kus Adu Kerese jäuks 30 kimpu pidanud olema, on kõigist 20 kimpu olndu, seega 10 kimpu ehk 250 peu wähem. Meimeri osaks olnud 155 kimpu.
Juurikson ja Bester ütlewad, et nemad tõeste linad õiete on pooleks wõtnud ja Kerese jäuks 30 kimpu reheale jätnud.
Woldermar Meimer ütleb, et küll õiete on lugenud, ega tea ta mitte, kuidas seal puudu tuleb, aga et rahu saada, lubab omast osast 5 kimpu ehk 125 peu weel Keresele anda.
Mõistetud:
Et tunnistuste ütlemise järele linad õiete on pooleks loetud ja Meimer weel 5 kimpu mis kuidagi aru saada ei ole, kust 10 kimpu puudu tulnud, Keresele juure anda lubab, saab see pooleks wõtmine õigeks arwatud, ja peab Keres temale jäetud poolte linadega rahule jääma.
Ette öeldud ja kaebtus järg tutawaks tehtud.
Kabtus Adu Keresele 11 Dec 1889
Ära kiri "
Ära kiri P. Kih. Koht. 11 XII 89 No 935.
