PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1862-1870)

LeidandmedEAA.3298.1.1
Kaader
73
74
Daatum31.05.1868
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

Krimannis 31sel Mail 1868.

Roijo Mölder  Jürri Mahl tulli koggokonna kohto ette ja kaebas, et sel ööl 22sel Mail om temma weski pealt ärra warrastatud ⅔ wakka tatriko ja üks wak keswi mis minna nüid 

 Mihkel Läetti aedast ollen kätte sanud ja kohtomees  Juhan Mina on need wilja kottid temma aita kinni pitsirinud, Jaan Põdderson ütles mulle et tatriko olnud ja  Adam Tohwri tunnistas mulle et  Mihkel Läetti on sel ösil Roijo weski man olnud.

Mihkel Läetti tulli 14mal Junil ette ja ütles: kes sedda wõib üttelda et minna ollen Roijo weski pealt nisso Tatriko ja keswi warrastanud sest mul olli weel ülleminnewa aastasid Tatriko enal rohkem wakka allan hoitud sest et minnewa aasta tatriko mul koggonist hukka läksiwad ja middagi es sanud, ja Haslawalt Jaan Golt käest ollin ma keswi wasto 1 wak wahhetanud ja Jaan Luhha käest ollen üks wak Tatriko seemnest lainanud ja nisso ollen ma Haslawa Karel Luhha käest ostnud 3 wakka ja endal olli ka wanna nisso rohkem kui pool wakka allan hoiedud ja need nissud ja tatriko mis mul praegust aedan on, on minno külwist perra jänud ja neid nisso mis mul on perra jänud arwan et rohkem on kui ⅔ wakka.

Adam Tohwri tulli ette ja tunnistas et sel korral kui Mihkel Läett minnoga kõrtsi mant weski juurde tulli olli jo hommiko suur walge ja Mihkel Lätt ütles ma lähhen weski juurde kaema kas täenpäew jahwatada saab ja muud pitkemalt ei tea ma middagi kõnnelda.

Jaan Põdderson tulli ette ja ütles: Mihkel Läett küssis kewwade minno käest üks wak seme tatriko ja ma ütlesin mul endal kül ei olle ja kui Roijo Möldri käest saan siis wõin sulle anda ja peale se küssisin ma Möldri käest ja Ta lubbas anda agga Mihkel Läetti ei tulnud ennam otsima ja siis jäid mul need tatriko Möldri käest wõtmata.

KohtomeesJuhan Mina tulli ette ja ütles: minna ollin need nissud kül Mihkel Laetti aita kinni pitsirinud ja need nissud on ütte moskwa jahho kotti sissen ja neid ehk saab üks pool wakka sama ja tatriko ehk sai ka ni paljo seal ollema kui Mölder ütleb endal ärra warrastud ollema ja Mihkel Laetti ütles: se kord et temma on sest 3 wakkast nissust ⅓ wak keswi hulgan ärra jahwatanud ja tal ...[ei loe välja]

Mölder Jürri Mahl tulli ette ja pallus et se ma kus Läetti nisso külwanud on ja ka need perra jänud nissud saaksid ärra mõetud siis sai koggokonna kohto polest ärra mõedetud ja seda maad olli 1 ⁵/⁶ wakka alla ja perra jänud nisso olli       wakka.

Mihkel Laett sai 28 Junil ette kutsutud ja ta ütles se on tõssi kül et minna Adam Tohwriga üks hommiko kõrtsi mant weski pole läksin ja Tohwri läks enda pole ja minna enda pole järwe weert möda koddo minnema ja siis olli jo suur walge,

2) ollin ma kewwade kül Jaan Põddersoni käest seme tatriko küssinud agga tal es olnud siis wahhetin Jaan Golt käest 1 wak keswi wasto ja 1 wak sain Jaan Luhha käest lainusest ja

3)  ei olle ma Juhan Minale mitte üttelnud et üks kolmantik nisso ollen ärra jahwatanud ja et mul mitte wanna nisso ei olle olnud ent sedda ma ollen kül üttelnud et neist nissudest ollen 1 sõgla täis pudro keswi sean ärra jahwatanud ja se sõgel saab mul 6 ehk 7 toop suur ollema ja Mihkel Laetti ütles: et Juhan Mina ei wõib mitte minno kohto mõistmise aego lauan isto egga mulle kohhut mõista sepärrast et ta sest sadik minnoga wihhalane on kui ülle minnewa talw ma Haslawa kõrtsis omma wenna rahha kotti temma karmanist ärra wõtsin ja kätte sain ja siis kange külmaga Haslawa kõrtsist 4 wersta maad palja hammega koddo jooksis ning rided Haslawa kõrtsi põrmandale mahha pildus.

Mõistus: 28mal Junil 1868

Koggokonna kohhus mõistis  Mihkel Läetti  sest wargusest priiks, sepärrast et kohhus ühtege selged tunnistust ei olle leidnud, et  Läett on warrastanud ja

2) et  Läetti külwatud nisso ma ja perra jänud nissud on teiste mõeduga wälja tulnud Temma ütlemise järrele mis ta kohto ees on tunnistanud.

Man olliwa:

Peakohtomees Jüri Bragli XXX

Abbi "   Juhan Mina  

Abbi "   Ado Lentzius XXX

Jürri Mahl ei olnud selle üllemal kohto mõistmisega rahhul ning sai Protokoll sel samma päewal wälja. 

Koggokonna kirjutaja assemel  Baumann /allkiri/

Krimannis 31sel Mail 1868.

Roijo Mölder  Jürri Mahl tulli koggokonna kohto ette ja kaebas, et sel ööl 22sel Mail om temma weski pealt ärra warrastatud ⅔ wakka tatriko ja üks wak keswi mis minna nüid 

 Mihkel Läetti aedast ollen kätte sanud ja kohtomees  Juhan Mina on need wilja kottid temma aita kinni pitsirinud, Jaan Põdderson ütles mulle et tatriko olnud ja  Adam Tohwri tunnistas mulle et  Mihkel Läetti on sel ösil Roijo weski man olnud.

Mihkel Läetti tulli 14mal Junil ette ja ütles: kes sedda wõib üttelda et minna ollen Roijo weski pealt nisso Tatriko ja keswi warrastanud sest mul olli weel ülleminnewa aastasid Tatriko enal rohkem wakka allan hoitud sest et minnewa aasta tatriko mul koggonist hukka läksiwad ja middagi es sanud, ja Haslawalt Jaan Golt käest ollin ma keswi wasto 1 wak wahhetanud ja Jaan Luhha käest ollen üks wak Tatriko seemnest lainanud ja nisso ollen ma Haslawa Karel Luhha käest ostnud 3 wakka ja endal olli ka wanna nisso rohkem kui pool wakka allan hoiedud ja need nissud ja tatriko mis mul praegust aedan on, on minno külwist perra jänud ja neid nisso mis mul on perra jänud arwan et rohkem on kui ⅔ wakka.

Adam Tohwri tulli ette ja tunnistas et sel korral kui Mihkel Läett minnoga kõrtsi mant weski juurde tulli olli jo hommiko suur walge ja Mihkel Lätt ütles ma lähhen weski juurde kaema kas täenpäew jahwatada saab ja muud pitkemalt ei tea ma middagi kõnnelda.

Jaan Põdderson tulli ette ja ütles: Mihkel Läett küssis kewwade minno käest üks wak seme tatriko ja ma ütlesin mul endal kül ei olle ja kui Roijo Möldri käest saan siis wõin sulle anda ja peale se küssisin ma Möldri käest ja Ta lubbas anda agga Mihkel Läetti ei tulnud ennam otsima ja siis jäid mul need tatriko Möldri käest wõtmata.

KohtomeesJuhan Mina tulli ette ja ütles: minna ollin need nissud kül Mihkel Laetti aita kinni pitsirinud ja need nissud on ütte moskwa jahho kotti sissen ja neid ehk saab üks pool wakka sama ja tatriko ehk sai ka ni paljo seal ollema kui Mölder ütleb endal ärra warrastud ollema ja Mihkel Laetti ütles: se kord et temma on sest 3 wakkast nissust ⅓ wak keswi hulgan ärra jahwatanud ja tal ...[ei loe välja]

Mölder Jürri Mahl tulli ette ja pallus et se ma kus Läetti nisso külwanud on ja ka need perra jänud nissud saaksid ärra mõetud siis sai koggokonna kohto polest ärra mõedetud ja seda maad olli 1 ⁵/⁶ wakka alla ja perra jänud nisso olli       wakka.

Mihkel Laett sai 28 Junil ette kutsutud ja ta ütles se on tõssi kül et minna Adam Tohwriga üks hommiko kõrtsi mant weski pole läksin ja Tohwri läks enda pole ja minna enda pole järwe weert möda koddo minnema ja siis olli jo suur walge,

2) ollin ma kewwade kül Jaan Põddersoni käest seme tatriko küssinud agga tal es olnud siis wahhetin Jaan Golt käest 1 wak keswi wasto ja 1 wak sain Jaan Luhha käest lainusest ja

3)  ei olle ma Juhan Minale mitte üttelnud et üks kolmantik nisso ollen ärra jahwatanud ja et mul mitte wanna nisso ei olle olnud ent sedda ma ollen kül üttelnud et neist nissudest ollen 1 sõgla täis pudro keswi sean ärra jahwatanud ja se sõgel saab mul 6 ehk 7 toop suur ollema ja Mihkel Laetti ütles: et Juhan Mina ei wõib mitte minno kohto mõistmise aego lauan isto egga mulle kohhut mõista sepärrast et ta sest sadik minnoga wihhalane on kui ülle minnewa talw ma Haslawa kõrtsis omma wenna rahha kotti temma karmanist ärra wõtsin ja kätte sain ja siis kange külmaga Haslawa kõrtsist 4 wersta maad palja hammega koddo jooksis ning rided Haslawa kõrtsi põrmandale mahha pildus.

Mõistus: 28mal Junil 1868

Koggokonna kohhus mõistis  Mihkel Läetti  sest wargusest priiks, sepärrast et kohhus ühtege selged tunnistust ei olle leidnud, et  Läett on warrastanud ja

2) et  Läetti külwatud nisso ma ja perra jänud nissud on teiste mõeduga wälja tulnud Temma ütlemise järrele mis ta kohto ees on tunnistanud.

Man olliwa:

Peakohtomees Jüri Bragli XXX

Abbi "   Juhan Mina  

Abbi "   Ado Lentzius XXX

Jürri Mahl ei olnud selle üllemal kohto mõistmisega rahhul ning sai Protokoll sel samma päewal wälja. 

Koggokonna kirjutaja assemel  Baumann /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS