Krimanni koggokonna kohtus 14mal Junil 1868.
Keiserliko IV-ma Kihhelkonna kohto kässo peale sai Mäksalt Jaan Kulpi kaebtus 14 Junil sia koggokonna kohtu ette wõetud. Jaan Kulp kaebas et sel korral kui Willem Läett Krimanni Mõisa kubjast olli on Tema Krimanni ma peal minno issa käest üks 2 raualine püss ärra risunud mis Rassinalt Jaan Kalla wõib tunnistata ja sel korral kui Läett se püss on minno issa Jaan Kulpi käest ärra risunud, on temmal 3 teisi mehhi ütten olnuwad agga nende nimmesid ei tea ma mitte üttegi anda.
Willem Läett tulli ette ja ütles: minna ollin sel korral weel omma issa man poisikene kui minna se püss Mõisa Kokka Hindrik Vogeli käest 5 Rubla eest ostsin ja Juhan Mina wõib tunnistata kes sel korral Landrathi Herra man tener olli ja sedda asja selgeste teab kes tema issa käest se püss on ärra wõtnuwad.
Juhan Mina tulli ette ja ütles: sedda saab 14 aastad aega kui Landrathi Herra laskis Jaan Kulp käest se katteraualine püss ärra wõtta sepärrast et ta siin ma peal omma koertega jahhi peal käis, eddimine kord wõeti temma käest püss ärra siis andis Landrathi herra püssi kätte ja Jaan Kulp maksis siis 5 Rubla trahwi siis ütles Landrathi Herra se kord ollin ma nüid sulle püssi kätte andnud agga kui sa teine kord weel omma koertega tulled minno ma peale jahti piddama ja minno poisid sinno käest püssi kätte sawad siis ennam ärra tulle sinna püssi otsima ja ennam ma siis sulle kätte ei annan ja peale se olliwad jälle Krimanni ma pealt partsi jahhi pealt Hindrik Vogel Tomas Simo ja Allexander Müller Jaan Kulpi käest püss ärra wõtnud ning tõiwad Landrathi Herra kätte Mõisa ja sel korral jäigi se püss siis seia.
Kawwastust Tomas Simo tulli 28mal Junil ette ja tunnistas et Hindrik Vogel Allexander Müller läksime kolmekeisi Roijo järwe peale partsi jahti ja näggime et Jaan Kulp ja kõrtsimees Jaan Kalla olliwad kattekeisi omma koertega meie ma peal Kaanjäirwe soon jahhi peal siis läksime meie sinna ja Jaan Kalla jookis omma püssiga ärra ja ei sanud mitte kätte agga Jaan Kulp omma püssiga ärra ja ei sanud mitte kätte agga Jaan Kulp jooksis omma püssiga soo peale ja siis läks üks meist temmale perra ja minna jooksin üttega perwe möda temmale wasto ja kui ta soost wälja tulli siis ütles mul ei olnudki püssi siis läksime otsima ja leidsime se püss soo pealt üllese ja tõime Landrathi Herra kätte ja Landratti ütles: Kui teie se püss ollete wõtnud siis piddage endale sest et temmale ollen jo mitto kord üttelnud et minno peale ei tohhib jahti tulla ja kui minna siit mõisast ärra läksin siis jäi se püss Hindrik Vogli kätte.
Hindrik Vogel tulli 28 Junil ette ja tunnistas nenda samuti kui Tomas Simo ja ütles temma käest sai enne sedda 2 kord püss ärra wõetud ja teise korra ajal maksis 5 Rubla trawi ja siis ütles Landratti Herra kui weel minno ma pealt sinno käest püss ärra wõetakse siis ärra sa ennam otsima tulle ja kui meie kolmas kord tema käest Kaanjärwe soo peal se püss ärra wõtsime siis jäi ka se püss Mõisa Opmani Moidli kätte ja Moidel andis se püss ütte aasta wõi ½ aasta perrast meie kätte ja siis peale se müisin minna se püss 5 Rubla eest Willem Läettile kui ta weel Päkste küllan omma issa man poisikene olli ja kui Jaan Kulp tahtis omma püssi kätte sada siis olleks ta isse wõinud kohto läbbi nõuda sest ta ellas weel peale selle kui temma käest ollime püssi ärra wõtnud 12 aastad agga ta ei olle mitte selle 12 aasta sissen nõudnud ja nüid peale temma surma 2 aastad hakkab weel temma poeg sedda püssi nõudma kes sest asjast middagi ei teab kus se olli, ja nüid on sest püssi wõtmise sjast 14 aastad mööda läinud.
Mõistus: 28mal Junil 1868
Koggokonna kohhus mõistis et se püss peab Willem Lättile jäema ja Jaan Kulpil ei ole õigust 14 aasta taggant sedda püssi ennam nõuda sepärrast et temma issa Jaan Kulp on weel peale selle püssi wõtmise 12 aastad ellanud ja miksperrast Jaan Kulp ehk ka temma poeg Jaan Kulp ei olle mitte selle 12 aasta sissen omma püssi nõudnuwad kui issa alles ellas.
Man olliwa:
Peakohtomees Jüri Bragli XXX
Abbi " Juhan Mina
Abbi " Ado Lentzius XXX
Jaan Kulp ei olnud selle mõistmisega rahhul ning wõttis sel samma päewal protokolli.
Kirjutaja assemel M. Baumann /allkiri/
Krimanni koggokonna kohtus 14mal Junil 1868.
Keiserliko IV-ma Kihhelkonna kohto kässo peale sai Mäksalt Jaan Kulpi kaebtus 14 Junil sia koggokonna kohtu ette wõetud. Jaan Kulp kaebas et sel korral kui Willem Läett Krimanni Mõisa kubjast olli on Tema Krimanni ma peal minno issa käest üks 2 raualine püss ärra risunud mis Rassinalt Jaan Kalla wõib tunnistata ja sel korral kui Läett se püss on minno issa Jaan Kulpi käest ärra risunud, on temmal 3 teisi mehhi ütten olnuwad agga nende nimmesid ei tea ma mitte üttegi anda.
Willem Läett tulli ette ja ütles: minna ollin sel korral weel omma issa man poisikene kui minna se püss Mõisa Kokka Hindrik Vogeli käest 5 Rubla eest ostsin ja Juhan Mina wõib tunnistata kes sel korral Landrathi Herra man tener olli ja sedda asja selgeste teab kes tema issa käest se püss on ärra wõtnuwad.
Juhan Mina tulli ette ja ütles: sedda saab 14 aastad aega kui Landrathi Herra laskis Jaan Kulp käest se katteraualine püss ärra wõtta sepärrast et ta siin ma peal omma koertega jahhi peal käis, eddimine kord wõeti temma käest püss ärra siis andis Landrathi herra püssi kätte ja Jaan Kulp maksis siis 5 Rubla trahwi siis ütles Landrathi Herra se kord ollin ma nüid sulle püssi kätte andnud agga kui sa teine kord weel omma koertega tulled minno ma peale jahti piddama ja minno poisid sinno käest püssi kätte sawad siis ennam ärra tulle sinna püssi otsima ja ennam ma siis sulle kätte ei annan ja peale se olliwad jälle Krimanni ma pealt partsi jahhi pealt Hindrik Vogel Tomas Simo ja Allexander Müller Jaan Kulpi käest püss ärra wõtnud ning tõiwad Landrathi Herra kätte Mõisa ja sel korral jäigi se püss siis seia.
Kawwastust Tomas Simo tulli 28mal Junil ette ja tunnistas et Hindrik Vogel Allexander Müller läksime kolmekeisi Roijo järwe peale partsi jahti ja näggime et Jaan Kulp ja kõrtsimees Jaan Kalla olliwad kattekeisi omma koertega meie ma peal Kaanjäirwe soon jahhi peal siis läksime meie sinna ja Jaan Kalla jookis omma püssiga ärra ja ei sanud mitte kätte agga Jaan Kulp omma püssiga ärra ja ei sanud mitte kätte agga Jaan Kulp jooksis omma püssiga soo peale ja siis läks üks meist temmale perra ja minna jooksin üttega perwe möda temmale wasto ja kui ta soost wälja tulli siis ütles mul ei olnudki püssi siis läksime otsima ja leidsime se püss soo pealt üllese ja tõime Landrathi Herra kätte ja Landratti ütles: Kui teie se püss ollete wõtnud siis piddage endale sest et temmale ollen jo mitto kord üttelnud et minno peale ei tohhib jahti tulla ja kui minna siit mõisast ärra läksin siis jäi se püss Hindrik Vogli kätte.
Hindrik Vogel tulli 28 Junil ette ja tunnistas nenda samuti kui Tomas Simo ja ütles temma käest sai enne sedda 2 kord püss ärra wõetud ja teise korra ajal maksis 5 Rubla trawi ja siis ütles Landratti Herra kui weel minno ma pealt sinno käest püss ärra wõetakse siis ärra sa ennam otsima tulle ja kui meie kolmas kord tema käest Kaanjärwe soo peal se püss ärra wõtsime siis jäi ka se püss Mõisa Opmani Moidli kätte ja Moidel andis se püss ütte aasta wõi ½ aasta perrast meie kätte ja siis peale se müisin minna se püss 5 Rubla eest Willem Läettile kui ta weel Päkste küllan omma issa man poisikene olli ja kui Jaan Kulp tahtis omma püssi kätte sada siis olleks ta isse wõinud kohto läbbi nõuda sest ta ellas weel peale selle kui temma käest ollime püssi ärra wõtnud 12 aastad agga ta ei olle mitte selle 12 aasta sissen nõudnud ja nüid peale temma surma 2 aastad hakkab weel temma poeg sedda püssi nõudma kes sest asjast middagi ei teab kus se olli, ja nüid on sest püssi wõtmise sjast 14 aastad mööda läinud.
Mõistus: 28mal Junil 1868
Koggokonna kohhus mõistis et se püss peab Willem Lättile jäema ja Jaan Kulpil ei ole õigust 14 aasta taggant sedda püssi ennam nõuda sepärrast et temma issa Jaan Kulp on weel peale selle püssi wõtmise 12 aastad ellanud ja miksperrast Jaan Kulp ehk ka temma poeg Jaan Kulp ei olle mitte selle 12 aasta sissen omma püssi nõudnuwad kui issa alles ellas.
Man olliwa:
Peakohtomees Jüri Bragli XXX
Abbi " Juhan Mina
Abbi " Ado Lentzius XXX
Jaan Kulp ei olnud selle mõistmisega rahhul ning wõttis sel samma päewal protokolli.
Kirjutaja assemel M. Baumann /allkiri/
