PROTOKOLL

Vastse-Nõo: Protokollid (1859-1863)

LeidandmedEAA.3275.1.3
Kaader
49
Daatum15.02.1863
Protokolli number10
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Margus Laurberg Peakohtumees
Margus Lõhmus Abikohtumees
Peter Pourson Abikohtumees
Karel Frei Vöörmünder

Moistman olliwa keik kohtomehet.

Tulli ette aidamees perrishärra graf A. Igelström käso pääle nink kaiwas.

Et körtsimehe 7 ziga sügiset sani pea ega päiwa moisa willa kornis om kiino nink et krahwi härra körtsimehet esi om sügise üttelno sinno ei tohi mitte ütte zig lehti piddat. Es aga körtsimees seda kasko ei olle koolno mis krahwi härra esi om andno ei ga aidamehe ega rehhe pappi kuldmiit kuulno. Siis anti se käsu waste panneminne koggogonna kohto kätte.

Kotsuti ette rihhe pop Jaan Kast nink küsiti kas se om õige et körtsimehe sis ütte wiisi rehhe man willa korni käisin J. Kast koste se om õige süggisi koisiwa ütte lugi kewade poole gäie goba arwembas minno ütli mitto korda körtsimehele ütskord üttel körtsimees tii üts sulg nink anna willa ette siis na ei ga ennamb karni.

Daiselt kutsuti ette kubjas Jaan Ahhas kes üttel et temma ga 2 kord körtsimehele üttelno nink körtsi tatrokale om temma mitto kord üttelno.

Kolmantald tolli kiltse Michel Sild nink üttel et temmaga körtsimehel ütskord üttelns talwel ajasime aidamehega zia rehe mant kinni ent olliwa ose wälla lasto töistkord oige minna jälle zia kinni karjaaida aga olliwa jälle wällalasto. Krahwi härra nowwap selle wasto pannemise eest körtsimehe kaest 20 rubla trahwi.

Kohto otsus

Es kohus seda kahjo mis körtsimehe zia moisale tenno om ärra nätta ei woi ennegi moisa esi tejap koi suur se kahjo om sis moistedi et moisa woib esi kohju tasomist nöuda koi suur se kohjo om ollu.

Moistman olliwa keik kohtomehet.

Tulli ette aidamees perrishärra graf A. Igelström käso pääle nink kaiwas.

Et körtsimehe 7 ziga sügiset sani pea ega päiwa moisa willa kornis om kiino nink et krahwi härra körtsimehet esi om sügise üttelno sinno ei tohi mitte ütte zig lehti piddat. Es aga körtsimees seda kasko ei olle koolno mis krahwi härra esi om andno ei ga aidamehe ega rehhe pappi kuldmiit kuulno. Siis anti se käsu waste panneminne koggogonna kohto kätte.

Kotsuti ette rihhe pop Jaan Kast nink küsiti kas se om õige et körtsimehe sis ütte wiisi rehhe man willa korni käisin J. Kast koste se om õige süggisi koisiwa ütte lugi kewade poole gäie goba arwembas minno ütli mitto korda körtsimehele ütskord üttel körtsimees tii üts sulg nink anna willa ette siis na ei ga ennamb karni.

Daiselt kutsuti ette kubjas Jaan Ahhas kes üttel et temma ga 2 kord körtsimehele üttelno nink körtsi tatrokale om temma mitto kord üttelno.

Kolmantald tolli kiltse Michel Sild nink üttel et temmaga körtsimehel ütskord üttelns talwel ajasime aidamehega zia rehe mant kinni ent olliwa ose wälla lasto töistkord oige minna jälle zia kinni karjaaida aga olliwa jälle wällalasto. Krahwi härra nowwap selle wasto pannemise eest körtsimehe kaest 20 rubla trahwi.

Kohto otsus

Es kohus seda kahjo mis körtsimehe zia moisale tenno om ärra nätta ei woi ennegi moisa esi tejap koi suur se kahjo om sis moistedi et moisa woib esi kohju tasomist nöuda koi suur se kohjo om ollu.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS