PROTOKOLL

Vastse-Nõo: Protokollid (1859-1863)

LeidandmedEAA.3275.1.3
Kaader
52
Daatum25.07.1863
Protokolli number16
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Margus Laurberg Peakohtumees
Peter Pourson Abikohtumees
Karel Frei Vöörmünder

Moistman olliwa keik kohtomehet.

Tulli ette walla sullane Jaan Sirak nink kaiwas et temma lehm mis Nõo külla suuren karjan käip om jalg katski murdnu nink temma arwab et se muido ei woi sündinu ollewat kui et karjuse koerdega lehma om lasknu tagga ajada.

Kutsuti ette külla karjus Johann Kruus kuidas se sündino om, Joh Kruus koste minnol kooli lats ärra nink minna tegi temmale kodun kissto ja saadsin enda poja enda asemale karja nink se olli nida sündino mis monuse ni koolmeh karjase gäh olli nönno Nõo külla kärri olli koolmeistre karjoga tahtno kokko minna sääl ollewa minno latse karja taggasi ajano nink sisaki lehm olli johtonu ütte jalge pitti auda sadama nink sääl enda jalle kotsgi murdno.

Koggogonna kohus läts seda auda kaema mis kül muud es olle kui ennegi üts wanna aigne kiwwi ase selle pääle olli koggogonna kohus manuse nink ruolmeestse karjuse käest perra nõudnu kas nemma nänno om karjuse kaotnuwa et nemma nänno om koi lehm auda astnu nink sääl maha sadanu nink enda jälle murdnu seda olli koolmeistre karjus ga warsti launaaija kodon könnelno et Nõo külla karjan särane õnnetus sündino.

Et awwalikus saije et se lehm mitte ütte plle liga jaosu ehk tagga ajamise pääle enda jalla es olle murdnu, siis es woi Jaan Sirak nõudmise pääl mitte karjus Joh Kruus selle lehma masjas panna. Et se weel üts noor lehmom nink lotus et temma jalg koi lotti saap pentus parranep moisteti karjus peap enda kulla paal laskma wilitut wasze tawwa nink ga üts mõistlik jnnemine ostma kes oskap murtut latti panna nink ülle pea abbis ollema et se lehm enda korra manno saago.

Moistman olliwa keik kohtomehet.

Tulli ette walla sullane Jaan Sirak nink kaiwas et temma lehm mis Nõo külla suuren karjan käip om jalg katski murdnu nink temma arwab et se muido ei woi sündinu ollewat kui et karjuse koerdega lehma om lasknu tagga ajada.

Kutsuti ette külla karjus Johann Kruus kuidas se sündino om, Joh Kruus koste minnol kooli lats ärra nink minna tegi temmale kodun kissto ja saadsin enda poja enda asemale karja nink se olli nida sündino mis monuse ni koolmeh karjase gäh olli nönno Nõo külla kärri olli koolmeistre karjoga tahtno kokko minna sääl ollewa minno latse karja taggasi ajano nink sisaki lehm olli johtonu ütte jalge pitti auda sadama nink sääl enda jalle kotsgi murdno.

Koggogonna kohus läts seda auda kaema mis kül muud es olle kui ennegi üts wanna aigne kiwwi ase selle pääle olli koggogonna kohus manuse nink ruolmeestse karjuse käest perra nõudnu kas nemma nänno om karjuse kaotnuwa et nemma nänno om koi lehm auda astnu nink sääl maha sadanu nink enda jälle murdnu seda olli koolmeistre karjus ga warsti launaaija kodon könnelno et Nõo külla karjan särane õnnetus sündino.

Et awwalikus saije et se lehm mitte ütte plle liga jaosu ehk tagga ajamise pääle enda jalla es olle murdnu, siis es woi Jaan Sirak nõudmise pääl mitte karjus Joh Kruus selle lehma masjas panna. Et se weel üts noor lehmom nink lotus et temma jalg koi lotti saap pentus parranep moisteti karjus peap enda kulla paal laskma wilitut wasze tawwa nink ga üts mõistlik jnnemine ostma kes oskap murtut latti panna nink ülle pea abbis ollema et se lehm enda korra manno saago.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS