Tartu Tulejaus konna mets herra Actune järele 14 Decembrist 1884 № 578 sai Metsawaht Jaan Saar ettekutsutud kes üles on andnud, et Kähri Mõisast Jüri Kollberg on kroonu metsast
| 2 kuiwa pädaja 8 tolli jäme ja 56 jalga pitk |
| 1 " " 10 " " 70 " " |
ärawarastanud mida ta saega maha lõiganud ja rehe juure ärapruukinud.
Jaan Saar wastab selle pääle et tema on Kollbergi sellepärast üles andnud et Kollberg on siis rehte kütnud kui tema neid ärakadunud puid on tagaotsnud ja rehe juures on pädaja koore maas olnud.
Jüri Kollberg Kährist mõisast wastab selle pääle Mina ei ole kroonu metsast ühtki palki warastanud. Ühe pädajapuu ostsin mina Jacob Kuuse käest kes seda metsapuhastamise eest oli saanud ja sellega kütsin mina kül ka rehte. Et pädaja koored siis rehe juures maas olid kui mina rehte kütsin on õige neid oli sääl enne mind ja ka pääle minu kütmise.
Metsawahist ülesantud tunistajad tunistawad:
Johann Org Kähri mõisast: MIna ei tää Jüri Kollbergi puuwargusest kõigewähemat midagi. Kui Metsawaht Saarkord sääl käis siis küsis see: kelle rehi praegu ülewel on? Selle paale wastasin mina: Kollbergi rehi".
Kusta Org Kähri mõisast: Mina ei tää selle puuwarguse üle midagi tunistust anda. Kollberg küttis kül pädaja puudega rehte ja ühe pädaja puupaku nägin mina sääl kütmise juures mis arwata 5 tolli jäme oli.
Mõistus
Et selle üle mingisugust tunistust ei ole et Jüri Kollberg metsawahi Saarest üles antud puud kroonu metsast on warastanud, siis mõistab kogu konna kohus Jüri Kollbergi sellest puuwargusest priiks.
Otsus sai kohtuskäijatele §§ 773 ja 774 järele kohtus käijatele ette loetud. Metsawaht Saar ei olnud mite otsusega rahul.
Tartu Tulejaus konna mets herra Actune järele 14 Decembrist 1884 № 578 sai Metsawaht Jaan Saar ettekutsutud kes üles on andnud, et Kähri Mõisast Jüri Kollberg on kroonu metsast
| 2 kuiwa pädaja 8 tolli jäme ja 56 jalga pitk |
| 1 " " 10 " " 70 " " |
ärawarastanud mida ta saega maha lõiganud ja rehe juure ärapruukinud.
Jaan Saar wastab selle pääle et tema on Kollbergi sellepärast üles andnud et Kollberg on siis rehte kütnud kui tema neid ärakadunud puid on tagaotsnud ja rehe juures on pädaja koore maas olnud.
Jüri Kollberg Kährist mõisast wastab selle pääle Mina ei ole kroonu metsast ühtki palki warastanud. Ühe pädajapuu ostsin mina Jacob Kuuse käest kes seda metsapuhastamise eest oli saanud ja sellega kütsin mina kül ka rehte. Et pädaja koored siis rehe juures maas olid kui mina rehte kütsin on õige neid oli sääl enne mind ja ka pääle minu kütmise.
Metsawahist ülesantud tunistajad tunistawad:
Johann Org Kähri mõisast: MIna ei tää Jüri Kollbergi puuwargusest kõigewähemat midagi. Kui Metsawaht Saarkord sääl käis siis küsis see: kelle rehi praegu ülewel on? Selle paale wastasin mina: Kollbergi rehi".
Kusta Org Kähri mõisast: Mina ei tää selle puuwarguse üle midagi tunistust anda. Kollberg küttis kül pädaja puudega rehte ja ühe pädaja puupaku nägin mina sääl kütmise juures mis arwata 5 tolli jäme oli.
Mõistus
Et selle üle mingisugust tunistust ei ole et Jüri Kollberg metsawahi Saarest üles antud puud kroonu metsast on warastanud, siis mõistab kogu konna kohus Jüri Kollbergi sellest puuwargusest priiks.
Otsus sai kohtuskäijatele §§ 773 ja 774 järele kohtus käijatele ette loetud. Metsawaht Saar ei olnud mite otsusega rahul.
