Veski: Protokolliraamat (1878-1881)
| Leidandmed | EAA.1133.1.2 |
|---|---|
| Kaader |  4  5 |
| Daatum | 02.06.1878 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted |
Sel 2sel junil 1878.
Päkohtomees Jakob Kulberg
Kohtomees Johan Kittus
- " - Jaan Pelowas.
Weskimõisa kutsar Jürri Wenne kaibap Koigu Annemõisa kogukonna liikme Fritz Petsmani päle, et ta täl 60 rbl, Ja sedda om ta nüid minnol ja 10. ehk 20. kõrd essi omma suga ülles tunnistanu, et ta se rahha om sel pühhäpäiwal warrastanu, kui ta päle selle kolmapa walla teenis-
tusest sai Ja sedda om ta üttelnu, 55. rbl ollewat olnud, mes tema warrastanu, ja mes temma käen om, ja üttel et mitte 60. rbl ei olle sedda rahha ollewat olnu. Agga ta pallus ilma kohtoda henda wahhel se assi ärrä õijendada ja tagasi maksa. Ja nüid oma ta Tarton jaarmarga aiga mulle sedda rahha ja 10. rbl ärrä masnu, alt koha nimi ka ja ta pand tärminid, ja tõine 10. rbl lubbas Jürripäiwal ärrä massa, ja Jaanipäiwas
10. rbl, ja sis päle se weel süggise pole kik ärrä massa, agga nüid ei olle mitte rohgemb, kui se sam(m)a eddimane massetud 10. rbl käen, muidu tõised lubbatud tärmilid om kik täitmata, ja selle palun kohot meije asja selletata, nüid rah ollek ni 25. rbl 10. r. ja sis keik 5. rbl. täht.
Ja Jürripäiwal üttel ta, et nüid ei olle mul mitte kostki massa, essa om mo palk kinni pannu, ja se eddimänne 10. rbl maksis ta, on üllewel ärrä kistutet, Tarton selle seepipooti läwwe een ka ta teenistusen olli, (Ja Kammeri mõisa kutsarile, jäi ülles andmata Tarto prottokolin, om ta essi ( F. Peterman) üttelnu, et ta ollew ju ammogi minnoga ärrä õijendanu). Ja selle man et Fritz Peterman üsnä ilma rahhata on olnud, sis kui ta Jürripäiwal 1877. a W. mõisate teenistuste tulli ja jälle sis juni kuul kui ta teenistusest lahti sai täl raha küllalt ollnud, om mul tunistaja Karl Sulg. Korastest rätsepa sell, se om tema raha nännu, sis kui ta tõisel päiwal perrast lahti samist oma essa pole taggasi läts. Ja sääl ta om üttelnu, et tälle Weskim. härrä poolt terwini aasta palk 55. rbl. ollewat wälja maksetud, ja kuna tälle mitte 1. kopik palka es masta. Ta sai ennegi omma süi eest tenistusest lahti tehtut, ilma et sääl middagi makseti.
Tarton, P. Freetärking. Seepi teggija nimi.
Fritz Peterman üttel et temma ei olle se rahha mitte wõtnu, ja ei tija ka sest middagi Ja kui ma sist mõisast walla sai, sis ei olle mul ennamb kui 15 rbl, se rahha sai ma omma essa käest Sillaotsa kõrtsi man. Kui essa Karrilatsi laadele läts, sedda näiwa Karl Sulg, ja Jaan Õlpus, selle ülle om Karl Sulg sijn ülles andnu, et Jaan Õlpus om kõlbmata innimenne, kes tunistajas ei kõlba, Kohto mehhe ütlewa et ta om walla tegge-
mise päiwal mittu kõrd nende küssimise päle üttelnu, et täl rahha mitte üts koppik ei olle, sedda tunistawat Johan Kittus Jaan Pelowas, ja Peter Kulberg, keik kohtomehhet Weskimõisa wallan, ja sest 15. rblast kulluti ma kige eesmalt Sabberna kortsin 6. rbla uuri eest, ja 3. ehk 4. puddelit pairist, ja kast tubbakut, 80. kop, ülsini 6. kop eest, se teep kokko suma 7. rbl. 18 kop, ja sis ei olle enne kinni peatust kui Sillaotsa kõrtsin, - Sääl ostmist ei olle mul meelen kui paljo mull sai, ja sääl ma wahheti ütte 5, rbl tükki ärrä ja ostsi rahha kotti 60. kop eest, ja anni wanna kotti ka, kotti ostsi Silla otsa kõrtsimehhe käest Agga kohtomehele Joh Kittusele om ta enne kohhot üttelnu, et ta 10. rbl. nimelt
2. wijerupla tähte om Sillaotsa kõrtsin wahhetanu.
Kutsar Jürri Wenne panni se rahha 10. rbl tük kohto lawwa een Fritz Petermani ette, ja lubbas selle päle wando, et se summa 10. rbl tük on tõeste se sama rahha mes ta F. Petermani näppu wahelt on sanud, omma warrastud rahha tassumises.
Agga Fritz Peterman üttel et temma ei olle se rahha mitte annud, ja ei tea sest middagi
Kohhos om arwanu, et se ülles wõetud prottokol selle Jürri Wenne kaebuse asjan saap Keiserliggo Tarto makohtu kätte satetus, ja se kaibuse allune F Peterman, ka wahhil all ütten sisse saata.
Päkohtomees Jakob Kulberg
Kohtomees Joh Kittus
-" - Jaan Pelowas
Sel 2sel junil 1878.
Päkohtomees Jakob Kulberg
Kohtomees Johan Kittus
- " - Jaan Pelowas.
Weskimõisa kutsar Jürri Wenne kaibap Koigu Annemõisa kogukonna liikme Fritz Petsmani päle, et ta täl 60 rbl, Ja sedda om ta nüid minnol ja 10. ehk 20. kõrd essi omma suga ülles tunnistanu, et ta se rahha om sel pühhäpäiwal warrastanu, kui ta päle selle kolmapa walla teenis-
tusest sai Ja sedda om ta üttelnu, 55. rbl ollewat olnud, mes tema warrastanu, ja mes temma käen om, ja üttel et mitte 60. rbl ei olle sedda rahha ollewat olnu. Agga ta pallus ilma kohtoda henda wahhel se assi ärrä õijendada ja tagasi maksa. Ja nüid oma ta Tarton jaarmarga aiga mulle sedda rahha ja 10. rbl ärrä masnu, alt koha nimi ka ja ta pand tärminid, ja tõine 10. rbl lubbas Jürripäiwal ärrä massa, ja Jaanipäiwas
10. rbl, ja sis päle se weel süggise pole kik ärrä massa, agga nüid ei olle mitte rohgemb, kui se sam(m)a eddimane massetud 10. rbl käen, muidu tõised lubbatud tärmilid om kik täitmata, ja selle palun kohot meije asja selletata, nüid rah ollek ni 25. rbl 10. r. ja sis keik 5. rbl. täht.
Ja Jürripäiwal üttel ta, et nüid ei olle mul mitte kostki massa, essa om mo palk kinni pannu, ja se eddimänne 10. rbl maksis ta, on üllewel ärrä kistutet, Tarton selle seepipooti läwwe een ka ta teenistusen olli, (Ja Kammeri mõisa kutsarile, jäi ülles andmata Tarto prottokolin, om ta essi ( F. Peterman) üttelnu, et ta ollew ju ammogi minnoga ärrä õijendanu). Ja selle man et Fritz Peterman üsnä ilma rahhata on olnud, sis kui ta Jürripäiwal 1877. a W. mõisate teenistuste tulli ja jälle sis juni kuul kui ta teenistusest lahti sai täl raha küllalt ollnud, om mul tunistaja Karl Sulg. Korastest rätsepa sell, se om tema raha nännu, sis kui ta tõisel päiwal perrast lahti samist oma essa pole taggasi läts. Ja sääl ta om üttelnu, et tälle Weskim. härrä poolt terwini aasta palk 55. rbl. ollewat wälja maksetud, ja kuna tälle mitte 1. kopik palka es masta. Ta sai ennegi omma süi eest tenistusest lahti tehtut, ilma et sääl middagi makseti.
Tarton, P. Freetärking. Seepi teggija nimi.
Fritz Peterman üttel et temma ei olle se rahha mitte wõtnu, ja ei tija ka sest middagi Ja kui ma sist mõisast walla sai, sis ei olle mul ennamb kui 15 rbl, se rahha sai ma omma essa käest Sillaotsa kõrtsi man. Kui essa Karrilatsi laadele läts, sedda näiwa Karl Sulg, ja Jaan Õlpus, selle ülle om Karl Sulg sijn ülles andnu, et Jaan Õlpus om kõlbmata innimenne, kes tunistajas ei kõlba, Kohto mehhe ütlewa et ta om walla tegge-
mise päiwal mittu kõrd nende küssimise päle üttelnu, et täl rahha mitte üts koppik ei olle, sedda tunistawat Johan Kittus Jaan Pelowas, ja Peter Kulberg, keik kohtomehhet Weskimõisa wallan, ja sest 15. rblast kulluti ma kige eesmalt Sabberna kortsin 6. rbla uuri eest, ja 3. ehk 4. puddelit pairist, ja kast tubbakut, 80. kop, ülsini 6. kop eest, se teep kokko suma 7. rbl. 18 kop, ja sis ei olle enne kinni peatust kui Sillaotsa kõrtsin, - Sääl ostmist ei olle mul meelen kui paljo mull sai, ja sääl ma wahheti ütte 5, rbl tükki ärrä ja ostsi rahha kotti 60. kop eest, ja anni wanna kotti ka, kotti ostsi Silla otsa kõrtsimehhe käest Agga kohtomehele Joh Kittusele om ta enne kohhot üttelnu, et ta 10. rbl. nimelt
2. wijerupla tähte om Sillaotsa kõrtsin wahhetanu.
Kutsar Jürri Wenne panni se rahha 10. rbl tük kohto lawwa een Fritz Petermani ette, ja lubbas selle päle wando, et se summa 10. rbl tük on tõeste se sama rahha mes ta F. Petermani näppu wahelt on sanud, omma warrastud rahha tassumises.
Agga Fritz Peterman üttel et temma ei olle se rahha mitte annud, ja ei tea sest middagi
Kohhos om arwanu, et se ülles wõetud prottokol selle Jürri Wenne kaebuse asjan saap Keiserliggo Tarto makohtu kätte satetus, ja se kaibuse allune F Peterman, ka wahhil all ütten sisse saata.
Päkohtomees Jakob Kulberg
Kohtomees Joh Kittus
-" - Jaan Pelowas